Multifunktsionaalne Hanna ja tema seitse ametit

Peale seda kui ma blogi kirjutamise lõpetasin, magasin ma paar tundi bussis. Kui ennem seda ma olin juba piisavalt vaimustuses sellest loodusest, siis mida lääne poole sõitsime seda ilusamaks vaade läks. Lõpuks oligi ainult mägi mäe taga kinni, igal pool mäest alla voolasid kosed ja üleüldse nii ilus ja maaliline oli kõik. Miks ma üldse peale 2 tunnist magamist ülesse ärkasin oli see, et buss pidurdas hästi äkiliselt. Põhjus oli siis sellepärast, et üks tark lambakari suutis keset maanteed tee nahaalselt ära blokkida, üks läheb tee äärde, siis tuleb teine, et jumala eest ükski auto mööda ei saaks. Tahtsid vist varakult lambapraeks saada.

Peale selle pean ära mainima, et noo ma ei saa aru kuidas Norrakad suudavad siin sõita. Reaalselt, teed on nii kitsad ja käänulised ja siis ka kurvis väga hoogu maha ei võeta, ausalt see, et ma ilusasti kohale jõudsin oli küll paras ime. Need teed tunduvad rohkem ühele, kui kahele autole, päris mitu korda nägin sellist olukorda et vastu tuli ka rekka taoline auto ja see vahe oli reaalselt 3-4 cm. Jõhker.

Hästi palju on ka tunneleid. Sellega tuli kohe meelde minu esimene Norra kogemus, siis olid need tunnelid veel eriti erilised, sest Eestis ju midagi taolist ei olnud, kui me selle seltskonnaga bussiga sõitsime siis pidime kõik käsi plaksutama kui olime tunnelis, plaksutasin rõõmuga, aga pärast siis uurisin, et miks ometi nii tegime- ikka sellepärast, et keegi pimedas teiste asju pihta ei paneks. Meie bussis loomulikult ei plaksutanud, aga inimesi oli tunduvalt vähem ka, ometigi tuli välja, et ma olen ehtne eestlane. Nimelt ma täitsa kohe kartsin magada, et äkki keegi paneb midagi pihta, nii ma siis magasin nii, et enne panin lukud kotil korralikult kinni ja luku veel tõmbasin täpselt teatud asendisse, siis võtsin sangadest veel kinni ja siis katsun koti veel enda pusaga ja alles siis üritasin leida magamis poosi:D

Loomulikult keegi midagi ära ei pätsanud, aga no ma räägin- eestlane olen:D

Muidu Norra on kohati päris võrreldav Eestiga, näiteks siin on ka tasuta wifi väga levinud ja nii nagu meil on Tallinnasse sõites busside peal tasuta wifi ja laadimise võimalus, on siin samuti. Nii, et terve see aeg sai mõnusasti netis istuda ja ei pidanud muretsema neti mahu ja aku protsentide pärast.

Kui lõpuks kohale jõudsin tuli Ahto( ülemus) mulle järgi. Käisime korraks hotellis ja sain vajaminevad asjad ja dokumendid kätte ja siis näidati elamis koht ka ära.

Kui hotell ja see linnake ise on all fjordi ääres, siis elamiskoht on ikka mäkke kõndida. Tööle on umbes 2,5 km. Pole hullu eksole? Aga nüüd mõtle, et ärkad 5.45 ülesse, kõnnid pm pool tundi tööle, oled siis jala peal terve hommiku, 11-12 päeval lõpetad, kõnnid tagasi koju, puhkad kella 6ni, ja siis kõnnid jälle tööle kuni ööni. Jah plaan on korralik jalalihas endale vist kasvatada:D ja kõige masendavam on see, et tööle minna on lihtne, aga töölt koju.. oee eriti kui terve pikk päev on seljataga ja siis lihtsalt kõnnid sinna mäkke. Aga ei tegelt ei kurda, sport missugune. Täna kui päeval koju kõndisin andsid küll jalad tunda, eilse seisuga kõndisin ma 32 000 sammu ära. Hästi vinge on ikka pulsikellast enda samme ja tegemisi jälgida.
Aga räägiks siis natukene ka tööst

Aga räägin siis natukene ka esimestest tööga seonduvatest emotsioonidest. Teisipäeva õhtul oli mul siis esimene tööpäev.

Tol päeval oli ühes saalis broneeritud õhtusöök, umbes 50 inimest, sain siis valada veini ja serveerida toite ette. Kui teised kõik kandsid kolme taldrikut korraga, piirdusin mina ainult kahega. Lõpu poole kui tuli magustoit siis proovisin ka lõpuks kolme taldrikut, aga muidu pean mainima, et mu sõrme lihased on sama olematud kui mu kõhulihased ja arenemis ruumi on ikka küllaga:D

Kui ma lõpuks selle kolme magustoiduga jõudsin sinna kõige tagumisse söögisaali, oli mul selline tunne, et nüüd küll murduvad kohe-kohe mu sõrmed ära:D aga harjutamine teeb meistriks.

Magada sain umbes 5 tundi ja hommikul olin ma söögisaali, kus mul oli kaks pikka lauda kuhu pakkusin kõikidele kohvi ja teed, ning pärast koristasin nõud ära. Muidu on meil seal bufeti stiilis ala, igaüks võtab palju tahab. Üks söögi kord pidi maksma 600 noki. Minu jaoks on see nagu ajuvaba, kes see sööb 60 euri eest?? Mulle piisaks ühest taldriku täiest ja mul oleks juba kurgu mulguni. Ja kui juba ainuüksi toit nii kallis on, siis hotelli tubadest ei hakka ma üldse rääkima.
Õhtul olin aga kohvi tüdruk, pidin tegema kohvilaua ja vaatama, et koguaeg jaguks sooja vett, kohvi ja tee materjali ning koristama kohvi tasse. Ja kui enamusel on üks sama töö, siis jah ma olen saanud selle kolme päevaga juba kõike teha, nii tegelikult ongi hea, vaheldust rohkem ja aeg läheb kiiremini. Aga tegelikult nüüd ma tean, et minu suund on tegelikult baar, aga et süsteemi sisse saada, olen kõike teinud. Eks neil endal ka parem, et kui inimesi vaja näiteks söögi saali, tean mida tuleb teha, mitte ei käitu nagu kuu pealt kukkunud. Selletõttu ei tulnudki mulle üllatusena, et täna jälle kohvitaja, kui mul natukene vabaaega pean väiksel määral baari inimestele ka abiks olema. Pühapäeval olen ma esimest korda baaris, nii et eks näis kas Hannast saab baaridaamina asja vii mitte:D
Aga tegelikult ikka nii vinge, mina kes ma pole kunagi toitlustuses töödanud on järsku kolme päevaga järsku nii targaks saanud. Saab jälle CV-d kunagi täiendada, mu tulevased ülemused ei viitsi vast isegi nii palju lugeda, kui palju mul töökogemusi on:D

Muidu kui hotellist rääkida, siis on see selline vanaaegne hotell oma ajalooga, selles vanas hoones on ainult umbes 26 tuba, kõik ülejäänud toad on uues ehitises. Kui inimesed broneerivad onlainis, näevad nad seda vana maja ja tihti on nad pahased ja pettunud, kui nad paigutatakse sinna modernsemasse alasse ööbima. Aga söögi ala ikka seal õiges ehitises. Eks ma teen mõni päev lähemalt pilte sellest hotellist:) aga söögisaali vaade on lihtsalt imeline. Arvan, et tegelikult maksabki inimene rohkem vaate eest kui söögi:D sööb 30 euri eest ja ülejäänud 30 on vaate eest, voilaa palun selle eest nüüd 60 euri:D.

Eile ühes pikas lauas oli Aasia grupp, keda pidin teenindama ja noo ausalt neil pole mingeid laua kombeid, söövad nagu loomad ja siis küüri ja korista nii, et higi mull otsa ees. Ebaviisakad on ka, eile just tulime enda toidukäruga saali koristamist, kui tulevad nemad, selle asemel et teed anda, jalutavad rahumeeli meile tee peale ja ennem liikuma ei saanudki kui need a'la 30 inimest oli mööda kõndinud. Meenutasid nagu elevandi karja, ei taha nagu alla jääda ja siis vaata ja oota nende järgi:D
Kui veel higimullist rääkida, siis ma olen juba kaks päeva saanud tolmuimejat kasutada ja noo ega ma vaimustuses sellest küll pole, keegi pole:D Kõik pigem hakkavad lauda katma ja siis vägisi määratakse kellegile see töö, mul ilmselgelt õnne jagub, 2 korda juba saanud tolmuimejaga tolmurulle ja leivapudi taga ajada. Oeh noo mis seal ikka, töö on töö ja trenn on trenn. Esimene päev tegin seda umbes 50 mintsa ja see oli ainult pool söögisaali, sellega kaotasin 250 cal ära:D Täna läks see veel kuidagi eriti kiiresti, juba oma süsteem sees.

Muide, siin ikka väga paljud eestlased, pm pool seltskonnast on eestlased, nii et Eesti igatsust vist väga tulla ei saa. Nii et omavahel väga inglise keelt purssima ei peagi ja kui millestki aru veel nii täpselt ei saa, siis seletatakse sulle see puust ja punaselt eestikeeles ära:D
Igav pole hakanud ja olen selle väikese ajaga väga paljudega juba tutvunud. Igati vinge:p
Vot nii on lood siin mägede taga!