Loodust nautimas
Kui ma Eestist tulin, mõtlesin ma kurvalt, et näe ei saagi see aasta metsa mustikale minna, ega kodu marju süüa, siis aga meenutasin endale eelmise aasta suve ja pidin tõdema, et ei mäletagi seda väga suve all, sest kordagi metsas ei saanudki käia ja enamus aja olin linnas ja töötasin ennast segaseks, ning suve kui sellise rõõmud jäid ikka väga napiks.
Kuigi ma tulin siia Norra ikka eelkõige raha kogema, on see praegu veel vähemalt mulle kui puhkus. Jah ma olen juba vingunud, et see on veel igavam kui Räpina ja täielik maakolgas, aga see on looduses. Ja kõik see, mis eelmine aasta jäi linna tõttu välja on see aasta mul käe jala ulatuses olemas ja kuna peale tööd pole nagunii midagi targemat teha, üritan käija üsna palju jalutamas.
See kant on niii vaikne ja meenutab Peedu suvila rajooni( Elva kandis), kus inimestel on ainult suviti suvekodud.
Linnas näeb üksikuid inimesi kõndimas ja tavaliselt on need turistid. Kuid võrreldes selle suvila rajooniga on vaated ikka meeletult ilusad.
Eile õhtu, kui olin terve kommi paki pintslisse pistnud ja süü tunne hakkas südant närima, otsustasin maja taga olevatele metsa rajadele kõndima minna. Panin trenni riided selga ja läksin jälle natukene maad uurima. Seal on hästi ägedalt ära märgistatud kolm rada- kollane(kerge), sinine(keskmine) ja punane(raske). Eelmine kord kõndisin kollase raja peal, ehk see lihtsam variant, aga kuna enne läks liisi terve pakk komme oli kollane mõeldamatu:D Iga natukese aja tagant oli jälle sinisega puu triibutatud, nii oli lihtne kõndida, ilma et pidi nuputama, et kuhu nüüd. Minu jaoks oli see ikka mingi hetk ikka suht hingetuks tegev rada ja pulss läks kuni 170-neni. Kuid kuna oli palju ilusaid vaateid ja hetki jäin ikka seisma ja nautisin loodust, samuti sai ka mu pulss natukene taanduda.
Ega mul tegelikult polnudki plaanis väga kirjutada, tahtsingi hoopis Teiega paari pilti sheerida:))
Muidu meil on olnud väga ilusad ilmad, üks päev sadas vihma, kuid muidu on olnud ikka väga soe. Ega tegelikult kraade väga palju pole aga kui ikka päike paistab on see palju intensiivsem kui meil Eestis.
Kuigi ma tulin siia Norra ikka eelkõige raha kogema, on see praegu veel vähemalt mulle kui puhkus. Jah ma olen juba vingunud, et see on veel igavam kui Räpina ja täielik maakolgas, aga see on looduses. Ja kõik see, mis eelmine aasta jäi linna tõttu välja on see aasta mul käe jala ulatuses olemas ja kuna peale tööd pole nagunii midagi targemat teha, üritan käija üsna palju jalutamas.
See kant on niii vaikne ja meenutab Peedu suvila rajooni( Elva kandis), kus inimestel on ainult suviti suvekodud.
Linnas näeb üksikuid inimesi kõndimas ja tavaliselt on need turistid. Kuid võrreldes selle suvila rajooniga on vaated ikka meeletult ilusad.
Eile õhtu, kui olin terve kommi paki pintslisse pistnud ja süü tunne hakkas südant närima, otsustasin maja taga olevatele metsa rajadele kõndima minna. Panin trenni riided selga ja läksin jälle natukene maad uurima. Seal on hästi ägedalt ära märgistatud kolm rada- kollane(kerge), sinine(keskmine) ja punane(raske). Eelmine kord kõndisin kollase raja peal, ehk see lihtsam variant, aga kuna enne läks liisi terve pakk komme oli kollane mõeldamatu:D Iga natukese aja tagant oli jälle sinisega puu triibutatud, nii oli lihtne kõndida, ilma et pidi nuputama, et kuhu nüüd. Minu jaoks oli see ikka mingi hetk ikka suht hingetuks tegev rada ja pulss läks kuni 170-neni. Kuid kuna oli palju ilusaid vaateid ja hetki jäin ikka seisma ja nautisin loodust, samuti sai ka mu pulss natukene taanduda.
Ega mul tegelikult polnudki plaanis väga kirjutada, tahtsingi hoopis Teiega paari pilti sheerida:))
Kommentaarid
Postita kommentaar