Vinge maakas:D

Reedel tuli perenaine Lynn mulle Narrabrisse järgi. Urmas viis mind kõikide minu kodinatega Narrabrisse, mida oli ikka tõsiselt palju. Ostsin linnas raske südamega endale saapad, need steel capsiga. Ja miks raske südamega? Sest need tõpranäod maksid 190 daala. Siin saab juba 20 daalaga ilusad sandaalid kätte, siis mõistate, et need olid ikka päris kallid. Aga samas ma tean, et kui tahad kusagil farmis töötada, siis nad nõuavad neid saapaid, ilma tööle ei saa. Ja nooh tegelikult olid need päris nummid ning täitsa masendav oli mõelda, et ma hakkan neid hullult retsima:D
Lynn siis küsis minu käest, et kas mul saapad on olemas mina uhkelt jaaa, kas päiksekreem olemas, mina jaaa. Ning siis loetleb hunniku asju mida mul polnud. Mitu paari töö pükse, 3-4 töö särki, sellised puuvillased kaboikad mida ma vihkan triikida ja mida ilmselgelt mu garderoobis ei ole:D, siis müts ja 5 liitrine joogianum, mis hoiab jahedat, kui ma need kõik asjad olin ära ostnud, liitnud jalanõud ja nädala toidukraami,( mis läks mul maksma pm 100 daala) siis kokkuvõttes, kõik mis ma eelmisel nädalal teenisin läks ära. Kuid noo need olid kulutused, millest ma poleks kuidagi saanud kõrvale põigelda ja järgmised nädalad saan kindlasti rohkem raha kokku hoida, sest ma ei pea iganädal näiteks uusi saapaid ostma:D
Kui ma endale neid töö särke ostsin, siis leidsin sellise odava poe nagu Target, see meenutab natukene Takot, seda stiili pood. Muidu on ikka kallis, noo ühe töösärgi eest 30 daala, ole palun normaalne ja mul oli neid vaja veel mitu tükki. Kuid siis ma leidsin sooduka leti ja minu imestus oli suur, kui põhimõtteliselt kõik riided mis seal olid oli minu suuruses, s/m. Mis nii viga, ostsin 3 särki ja 2 paari pükse ja maksin kokku ainult 50 daala. Ja mul on ikka väga stiilsed tööriided, kahju lausa neid trööbata, aga noh, küll ma jõuan neid trööpamis vabasi riideid ka osta.
Narrabrist sõitsime umbes 2 tundi ja jõudsime sellisesse väikesesse linnakesse nagu Garah, seal on kool, postkontor ja väike pood, ning ega muud väga seal polegi. See on reaalselt veel hullem külakolgas kui Räpina. Loomulikult farm asub sellest Garahist väljas pool ja eks jälle üks paras tühermaa see ole, ainult mõni üksik kängus puu ja hunnik kängurusi ja emusi, kes seal ringi kalpsavad.
Siin on mind kõik hoiatanud madude eest, sest siin neid on. Õhtuti kui pead hämaras või pimedas kõndima,siis alati peab olema taskulamp ja pingsalt jälgima jalgealust. Kui tahad mingit kivi ülesse tõsta, siis mitte kunagi ei tohi kivi tõsta enda suunaga ülesse poole. Sest kui uss on seal all, ei jää tal muud üle kui enda kaitseks sulle kallale tulla.
Aga jutt pole ilmaasjata, täna hommikul just tapeti üks madu ära, nii et prrrr, mul pole küll mingit foobiat, aga noo olgem ausad, näha neid küll väga ei tahaks, sest see on tegelikult hirmus. Need siin pole ju nagu meie rästikud ja vaskussid:D
Kui kunagi 8-ndas klassis õppisime bioloogias usse ja ämblikke, siis kõik need mürgisemad olid Austraalia pinnal ja siis ma veel lohutasin ennast mõttega, et küll mul on vedanud, et elan Eestis ja noh mis ma ikka õpin neid, mina Austraaliasse elama ei lähe. Aga vott sul sähh, siin ma siis olen, kus isegi konna ei julge kätte võtta, sest mida värvilisem, seda suurem on tõenäosus, et on mürgine. Ja ausalt ma üritan ellu jääda:D
Üks õhtu nägin neoon rohelist konna, nii ilus oli ja ma nii hoidsin ennast tagasi ja ei võtnud teda ülesse, kuigi oleks tahtnud.
Ja muide, siin on ka sellised suured kuklased (sipelgad), esialgu ma arvasingi et on samasugused, kuid juhtumisi astusin oma plätaga nende pesa lähedale. Ja nad tulevad sinu jalapeale ja kinnitavad ennast sinu külge, see on päris valus kusjuures ja muud moodi sa neist lahti ei saa, kui lihtsalt pead need ükshaaval enda naha küljest eemaldama.

Muidu on mul täitsa oma pisikene maja, kus saan elada. Pisikene on sellesmõttes, et kui te näeksite nende elumaja, siis jääb minu oma ikka väga alla.. Kummaline on see, et need kõik näevad väljast suht väikesed välja, aga kui sisse lähed on sul lihtsalt esialgu maja kaarti vaja.
Muidu ühele inimesele on see minu pisikene maja ikka täielik luksus. Mul on 2 tuba, köök, veranda/koridor ja wc ning pesunurk. Kõik mida vaja. Peale selle on mul telekas ja igas toas, ka köögis on konditsioneer. Kõige parem loomulikult selle asja juures on see, et see on tasuta. Muidu elamise üür jääb tavaliselt 200 daala kanti nädalas, nii et see on suur sääst, kuus säästad 1000 daala ainuüksi elamise pealt.
Ja nagu ma ütlesin elan ma seal üksi, hea on see, et ma ei pea kellegiga maid jagama, kuid igav on, eriti teades mind, kes tahab koguaeg suhelda.
Noo päris üksi ma tegelikult pole, ma jagan seda maja gekode ja ämblikutega.
Esimene öö ei näinud ma ühtegi, kuid peale seda on see nagu loomaaed. Ja oleks siis need ämblikud nagu meie omad. Aga eii, ikka sellised suured ja kohe näevad nii kurjakuulutavad välja.
Gekod on armsad, neid on mul toas praeguse hetkega 4 tükki. Ämblike on magamistoas üks ja vannitoas on üks pirakas, kes esialgu mu südame saapasäärde ehmatas, aga nüüd on ta mu sõber, vaatab kuidas ma hambaid pesen.:D
Peale selle on mul maja all ühed siili laadsed elukad, suuremad, neid näeb ainult õhtuti, tegin pilti kaa, nii hästi kui mu telefon laseb.
Aga jah tõeline loomaaed, ma muud ei ütle, nüüd on küll tunne, et olen Austraalias.

Aga ega ma niisama siia ei kolinud, räägin natukene tööst kaa.
Esialgu mul polnud ju aimugi, et mida pean tegema ja kuna seal töökirjelduses oli, et on vaja füüsilist jõudu, siis olin ma mõtetes juba kõigeks valmis.
Aga noh nüüd teist päeva tööl olles, ma siiamaani ei saa aru, kas ma olen tööl või löön niisama lulli, sest mu töö on lihtsalt niii lebo ja selle eest 22 daala tunnis. Pole paha. Eile oli mul 12 tunnine päev.
Nimelt on meil harvesteri aeg. Üks on see, kes on kombaini peal, siis on traktor kuhu see kombaini täis tühjendatakse ja siis on teine suurem traktor kuhu see vili läheb ja see teine traktor sõidab minu juurde.
Mul on siin ka traktor ja traktori taga on suur viljakott, kuhu see vili kallatakse. Minu töö on panna traktor käima ja see tagumine värk, et vili kotti koguneks. Siis pean ma mõõtma rõhku ja jälgima et sentimeetreid oleks 44, kui on vähem panen rõhku juurde, kui on rohkem võtan rõhku vãhemaks. Samuti pean jälgima, et traktor oleks sirge ja joone peal, kui lãheb kaldu pean rooli keerama natukene.
Kui teine traktor on oma vilja ära tühjendanud, sõidab ta tagasi, mina seisatan traktori, istun enda töö autosse ja ootan uut laadungit, mis tuleb umbes tunni aja pärast. Ootamise ajal saan niisama puhata: raamatut lugeda, blogi kirjutada, midaiganes, kuni uue koormani. Ja see viljakott on väga suur, nii et sellest tuleb nagu suur pikk vorst, nii nagu nad seda ise hüüavad.
All on pilte kaa, siis äkki saate natukene aru. Aga vot nii lihtne on siis minu töö, 80 % passimist ja selle eest saan siis raha.
Ei ma ei kurda üldse, samuti ei pea ma kõrvetava kuumuse käes olema, vaid saan olla autos. Ma olen ikka nii rahul.
Ja seda tööd on umbes 17 päeva. Sest neid kotte on 17 ja päevas saab umbes üks kott täis. Kui on vihma, siis tööd teha ei saa. Aga siin on see vihm ikka väga haruldane asi. Ma tihti arvan, et sajab vihma, kuid kui välja lähen siis oh üllatust, vihmutid:D
Siin on töö lausa kahes vahetuses, hommikune ja öine. Ma saan mõlemas vahetuses olla, kui mul peaks vahest päev vaba olema, saan kasulik olla Lynnile ja ta maksab mulle 20 daala tunnis, mustalt nii-öelda. Nii, et tööpuudust mul ei ole.
Praegugi olen tööl, levi siin küll ei ole, aga kunagi kui saan parema koha, siis kindlasti saan blogi avalikustada.
Olge mõnusad ja ehh nautige enda sügist edasi:D