Esimesed sõbrad Austraalia mandril

Viimased päevad on olnud tõsiselt soojad. Eesti mõistes siis täitsa palava võitu. Täna on 30 kraadi kuuma. Võtab kadedaks onju?:D

Noo nii soe ja mõnus, autos sõidame ka, et aknad lahti ja tuul on nii soe, mitte nagu meil selline jahe ja värskendav. Ei mahu pähe, et siin on alles kevad ja igapäevaga läheb aina kuumemaks ja kuumemaks.

Aga see selleks, ma luban, et seda suvist juttu tuleb iga blogi kanne, kuni lõpuks te kõik pakite kohvrid ja tulete siia kängurude maale.

Igatahes meie kolm ööd Maze hostelis sai eilse hommikuga otsa. Nii, et hommikul ulatasime oma võtmed ja olime ametlikult kodutud.
Urmas oli välja vaadanud 2 autot, mida me pidime vaatama minema, õnneks saime enda suured kompsud jätta hosteli keldrisse.

Nii, et saime kompsude vabalt liigelda.

Ühe auto ta leidis juba kolmapäeval ja see mees ütles, et saaks reedel vaatama tulla. Eile oli reede ja hommikul oli kuulutus ära võetud, igaksjuhuks kirjutasime talle sõnumi. Tuli välja, et auto oli ikka tema sõnul alles, kuid lihtsalt oli palju tahtjaid ja sellepärast võttis kuulutuse maha, kuid talle sobis alles laupäev, mil oleks saanud autot vaatama minna.Teine asi oli see, et see auto oli Sydneyst päris korralikult väljas. Minu jaoks oli see kohe selline kahtlane ja riskantne käik. Ütlesin seda ka Urmasele, sest pole ju mõtet minna nii kaugele, eriti teades millised on Austraalased- lubavad kõike, kuid võivad alt ära hüpata. Ja siis oleks veel pidanud ootama päeva. Seega mina ikka soovitasin talle, et läheks seda teist varianti vaatama, see oli ka palju lähedamal, meie hostelist 5 km kaugusel. Urmas ikka kahtles ja kõhkles, kohe näha, et ta on totaalne audi fänn. Umbes selline jutt, et audi ikka võtab vähem kütet, audit teab paremini, audil on pikem regio ja audiaudiaudi:d

Igatahes kohale jõudes ootas meid umbes 40 aastane mees, väga-väga sõbralik ja tore. Näitas auto ette, sõitis esialgu ise ja lubas siis Urmase rooli. Auto oli väga super ja otsustamine auto kasuks käis 1-2 sekundiga. Sähh sulle siis audit, toyota saime hoopis.

Sellest mehest oli nii palju abi, rääkis, et peab väga tähelepanelikult märke jälgima, kui mingit märki ei pane tähele võid silmapilkselt trahvi saada. Vasakul pool tee serva peab ainult ühte pidi parkima nii nagu sõidad ja paremal täpselt samamoodi ainult vastupidiselt. Kui teistpidi pargid saad kohe trahvi. Nii, et sellega peab väga ettevaatlik olema. Samamoodi koolide juures on hommikusel ja õhtusel ajal teised kiirused ja kui ei märka seda võid jällegi trahvi saada. Nii, et trahvi võib saada iga pisikese eksimuse eest. Näiteks väga karmilt karistakse ilma turvavööta sõitu. Koheselt oled põhimõtteliselt lubadest ilma ja kui on pühade aeg siis saad kohe pokri ka. Teine huvitav asi on see, et siin on kollase fooride sees kiiruse kaamerad, nii et kui kollane vilgub EI tohi kiirendada ja üle sõita, sest vastasel juhul tuleb sulle postkasti paaripäeva pärast trahv ja veel kahekordne, esiteks kiiruse ületamise eest ja teiseks kollase fooriga tee ületamise eest. Nii, et siin on liikluses väga karmid reeglid ja seadusi pole mõtet rikkuda, kui sul on natukenegi oluline raha,mis sa siin teenid, sest trahvid on siin ikka päris kopsakad 300-400 dollarit nagu naktsi. Kui Urmas käis RDA-s seda autot enda nime peale registreerimas olin mina seni autos ja kuulasin muusikat. Noo eks me kumbki ei arvanud, et seal nii kaua läheb, reaalselt ta oli seal mingi tund aega. Ja mis te arvate, kas ta ostis 2-3 dollarist parkimis piletit? Loomulikult ei, ükshetk siis näen, et kontrolör hakkas minu poole liikuma. Küsis minu käest, et kas ma tean, et pean siin pileti ostma, mul oli umbes, et eee vist küll jah ja ütlesin, kus mu kaaslane on ja, et kohe-kohe tuleb tagasi. Mainisin veel, seda, et alles 3 päeva Sydneys olnud ja täitsa turistid. Sellepeale hakkas ta kohe küsima, et kust ma pärit ja lausa tutvustas ennast nimepidi ja ütles, et kindlasti teinekord ostaks pileti ja ütleks ka seda Urmasele edasi. Soovitas mul Sydneyt nautida ja läinud ta oligi. Nii, et panin naiselikud võlud mängu ja trahvi saigi välditud. Ikka hea tunne küll :D

Aga jah, nüüd peab ikka seda südamepeal hoidma, et ei tohi kiirust ületada ega ilma piletita parkida. Sest inimesi on siin ju palju rohkem ja ilmselgelt ka politseinike ja kontrolöre.

Muidu sai Urmas enda asjad aetud ja ostsime ka sellise valge jubina, mida nimetatakse i tagiks(e-toll). Seda on vaja kui tahad Aussies ringi rännata, sest siin on tasulisi tee lõike ja mitte vähe.

Peale selle parkimis situatsiooni vedas meil veel väga olulisel kombel, nimelt, see kelle käest me autot ostsime, pakkus ise välja, et võime öö nende juures veeta, neil oli lausa ekstra külaliste magamistuba, mida nad rendivad välja. Mees oli Aafriklane ja naine oli Ukrainlane. Nii et mõlemad on sisse rännanud ja teavad,mida me läbi elame ja juba sellepärast on nad nii külalislahked. Samuti oli nendega väga hea keelt praktiseerida. Neil on kaks last 9 aastane tüdruk ja 6 aastane poeg.

Natalja rääkis(naine), et Aussies on keskmine vanus, mil saadakse esimene laps alles 38-aastaselt. Saate aru? Ja kui Natalja oli rase 30 aastaselt oli see arstide jaoks täiesti võõras juhus. Ta oli 10 aasta jooksul kôige noorem sünnitaja.. Minu arust ikka niii kummaline.

Poeg sõbrunes meiega koheselt ja väga sõbralik ja asjalik ning väga sõnakuulelik oma vanematele. Ja see kuidas isa pojaga tegeles, tõeline näide, et on ka võimalik omada selliseid suhteid pere siseselt. Ennem kui me lahkusime kinkis see poiss mulle nahast käevõru. Lihtsalt niii armas. Mulle jäi igatahes see perekond niiii südamesse. Meie omalt poolt kinkisime neile väikese Vana Tallinna pudeli ja shokolaadi tahvli.

Vahetasime nendega kontakte ja kutsusime neid ka Eestisse enda juurde külla. Ja see on täitsa võimalik, et nad tulevad, sest Nataljale väga meeldib Eesti ja on seal ennemgi käinud. Ja me võime alati nende juurde tagasi minna.

Nii, et saime endale juba esimesed sõbrad. Täna plaanime sõita Sydneyst väljapoole -Blue mountainsisse.

Kuid jäädavalt ei saa veel Syndeyst lahkuda, sest meil pole veel kahjuks pangakaarte tulnud.. Ja esmaspäev on siin NSWs riiklik püha- tööliste päev. Huvitav fakt mida ma veel teada sain oli see, et igas osariigis on erinevad pühad. Mina näiteks seda ei teadnud. Sellesmõttes on reisida niii huvitav, sest sa saad reisi käigus teada selliseid fakte mida niisama googeldades ei leia, samuti kui isegi leiad googeldades ülesse ei ole siis see faktide lugemine nii põnev.

Samuti on Austraalias komme kõikidele kylalistele pakkuda päeval kohvi ja õhtuti veini ja õlut.

Kohviga on nii, et Aussied on tõelised kohvi fännid ja igal pool on kohvikud ja kohvinurgad.

Ja siis olen ma tõeline imelik siin nende arvates, kuna neile ei mahu pähe, kuidas kellegile kohvi ei maitse.

Käisime eile ka IKEAs , otsisime madratsit ja patja, kuid madratsi hinnad olid päris kallid..umbes 200 dollari kanti, mida oli ilmselgelt liiga palju meie jaoks. Õnneks ma leidsin sellise huvitava asja nagu voodi katte, mis oli selline paksem ja kuna ta oli suurele voodile mõeldud, saab seda voltida umbes 4-5 kordseks, ning teeb täpselt välja midagi madratsi taolist. Ja see maksis 49.90 + kõige odavam padi oli 4.99. Samuti ostsime voki panni, kus saab süüa teha. Ostsime ka kartuleid ja makarone ja muud söögi kraami. Minul läks poes 26 dollarit ja Urmasel 23 dollarit. Nii, et täna on plaan autos magada. Loodetavasti leiame sellise koha, kus saab magada..