Nuhtlus nimega Marie
Peaks mainima, et ma olen päris hästi kohanenud selle Austraalia eluga ja enam seda Eesti külmust ei suuda isegi ette kujutada.
Üleeile oli esimest korda äikest ja sadas vihma. Päeval oli harjumatult jahe, 20ne kraadi ringi ja minujaoks oli see mega külm, nii et teie kliimas oleks ma juba otsad andnud vast:D Kuidas ma üldse Eesti kliimaga ellu jäin on parem küsimus.
Aeg läheb tegelikult ka päris kiiresti, eriti kui on kindel graafik olemas.
Mina olen igapäev ärganud 6.40. See on eriti hea juba sellepärast, et kui hommikust söön saan samal ajal vãikese fb tiiru teha ja rääkida paar sõna juttu, ennem kui Eesti inimesed magama lähevad:D Rääkida saan nii palju kui mu kidur levike lubab. Aga jah, ainuke koht, kus mul levi on mingil määral, on just söögilauas, selleks peab telefon kindla kalde all olema ja siis punnitab lausa 1-2pulka välja. Ma olen selle nädalaga ilusasti välja töödelnud ja lihvinud täislikuks, nii et ma oskan selle levi koha kohe ülesse otsida.
See kuidas ma selle levi üldse sain oli ka omamoodi juhus, panin õhtul telefoni plärtsti laua peale ja olin parasjagu külmkapi kallal (nagu ikka mul viimasel ajal kombeks), kui siis järsku kuulen, et üks värin teise järele. Urmas siis kohe märkis, et noh kellegil tuli levi jah, mina õnnelikult jaaaa:D Küsis veel, et kas tahan äkki markerit, et joonistaks täpse asukoha lauale. Aga teades omast käest, kui raske on Artie seinamaalinguid seintelt maha küürida, ei võtnud ma tema pakkumist vastu:D
Meil siin Urmasega paras nuhtlus kaelas kusjuures, tegemist on siis selle kolmanda inimesega- Mariega. Kui ma teda eelmine kord blogis mainisin, siis oli ta veel suht ok, aga mida päev edadi, seda rohkem suudab ta mind närvi ajada. Tema selline ego käitumine ja stiil "ma olen kõige targem" ajab vahest ikka mind nii ketta.
Mina õnneks ei pea temaga koos töötama päevad läbi, Urmas peab, tunnen talle südamest kaasa. Ta rääkis näiteks, et panid aeda ja siis Marie pakkus välja enda süsteemi kuidas seda panna, Urmast üldse ei kuulanud ja lõpptulemus oligi see, et tema süsteem osutus valeks ja pidid uuesti tegema. Siis oli madalam kui muru, aga kui teised midagi valesti teevad, või ta peab näiteks meie järel natukenegi ootama, siis on häda oi-oi kui palju. Meie laupäev ootasime linnas teda umbes 2 tundi omast ajast ja siis ei suuda tema oodata paari minutitki.
Meil on elekter päikesepaneelide arvelt ja õhtul, kui päike loojub läheb ka mingi ajapärast vool. Vool läheb eriti kiiresti siis, kui kasutad vett. Ja tema otsustas alles siis pessu minna, kui päike oli juba loojunud, kuigi ta teab seda süsteemi väga hästi. "Temal oli väga tähtis kõne ja läheb nüüd läheb pessu kasvõi üle meie laipade". Tänks täiega tädi, peale tema pesus käiku oligi meie vooluga suht kaputt.
Aga eii noo Urmas on selline malbe inimene tema kannatab kõik ära, isegi häirivalt rahulik.
Kasvõi eile, kui Marie käis pesus siis oli ta enda juuksekarvade ja muu sodiga ummistanud vee ära voolu. Ütlesin siis Urmasele, et noh arvesta sellega, et väga see vesi alla ei lähe. Urmas läks siis korraks ära ja tuli tagasi SALATI tangidega ( sellised millega salatit tõstetakse) ja tahtis sellega seda sodi urgitsema hakata. See vaatepilt oli lihtsalt niii hea, ma hakkasin südamest naerma ja naeran isegi praegu kui ma sellest kirjutan. Selle naeruga tuli kohale ka probleemi tekitaja, vaatas meid ikka väga imelikult: esiteks mind, kes oli põhimõtteliselt naeru kätte suremas ja siis Urmast, kes nägi nende tangidega nii totakas välja, eriti kui ta üritas midagi nendega teha:D
Marie pööritas siis demostratiivselt silmi ja likvideeris ise enda segaduse. Need salati tangid seisavad aga siiamaani vannitoa kapi peal, et kui kunagi jälle taoline olukord peaks juhtuma, oleks kohe käepärast võtta:D
Ma kahjuks pole nii vana rahu nagu Urmas ja seinu nühkides olen ma vahest ikka selliseid monolooge peas valmis mõelnud, et mida kõike ma talle ütleks. Aga jah siiamaani olen ikka suht tagasi suutnud ennast hoida, hea asi on siin puhul keelebarjäär:D, aga nohh mis ikka asja hullemaks teha, nagunii lähen ma homme hommikul ära ja see tädike pole enam minu mure.
Seoses homsega on mul ikka selline teatud ärevus ja kartus sees. Noo siin oli vähemalt Urmas väga normaalne inimene, aga pärast saan ma uues kohas kõik sellised hullud endale kaela nagu Marie? Oh taevas hoidku mind selle eest. Ok hakkan jälle üle mõtlema, aga ma looodan parimat, et ikka oleks okei töö, ülemused ja ka töötajad.
Üks päev tegime pereemaga shokolaaditükkidega küpsiseid, ikka väga suurtes kogustes. Ülimalt lihtne retsept ja noo nii head. Kirjutasin retsepti ülesse ja kindlasti teen neid tulevikus. Ainult see on ikka tõeline magusa pomm. Lãheb terve kilo suhkrut ja veel kondentspiima ka terve purk. Nii et 1-2 küpsist ja rohkem sa päeva peale magusat ei tahagi.
Aga siinne suhkur pole üldse nii magus kui meie oma. Kui muidu Urmas paneb kohvi sisse 2 teelusika täit suhkrut siis siin paneb lausa 4. Mina sellest midagi ei teadnud, sest ma joon teed suhkru vabalt, aga kui eile tegime praesaiu, siis tõesti panime põhimõtteliselt pool pakki suhkrut ära, ennem, kui ilmet hakkas võtma see segu:D
Votnii, mul on päev juba vaikselt õhtusse lennanud ja viimane aeg asju pakkima hakata.. edu mulle, raske saab see igatahes olema:D
Kommentaarid
Postita kommentaar