Turistid loomaaias

Minu blogimine jäi küll kusagile kaugele kaugele eelmisesse aastasse, aga uus aasta on ju selline äge aasta, et kõik hakkavad järsku väga tublideks ja kõik algab uue hooga ja nii ka minu blogimine.

Kui esialgu pidime minema NSW-sse ubade maailma, siis kuna meil reaalselt oli nii vähe tööd seal ja mitte midagi sellest uuest kohast ka ei räägitud ja koguaeg lükati infotundi edasi, siis otsustasime sirvida uusi töökuulutusi. Juba samal päeval leidsime ühe korjamise töö, kirjutasin sellele inimesele ja ei läinud kaua aega kui ta juba helistas ja ütles, et töökoht on meie ja oleks hea kui me juba 24ndal oleksime Bundabergis. Tundus väga tore inimene ja ütles, et töö on lihtne.

Nii siis saigi meie ilus Laidley elukene läbi 22 Detsembril . Selle ajaga olime sellesse kohta ikka sajaga kiindunud.. ja täitsa kurb oli ära minna. Lahkumise kingituseks kinkisime Jeffile väikesed pudelid eesti alkoholiga. Ta oli ikka nii sillas ja proovis kohe Vana Tallinna ära. Ütles, et ta on ikka väga kurb, et me ära läheme, pealegi oli Rain koguaeg abiks Jeffile IT alaselt, just täna saime sõnumi et Jeff vajaks hädasti arvuti alast abi:D
Kui me lahkusime andis ta meile kaasa eski jääkarbi, kuhu saime enda külma toidukraami asetada. Sest siin mail selle transportimisega on jah nii, et ilma külma elementideta võid enda toiduga küll hüvasti jätta. Jeff ütles küll et, ta laenab seda meile, kuid eks ta ise nentis ka fakti, et arvatavasti ta seda tegelikult enam ei näe. Aga kui ta nii lahkelt andis, siis mis seal ikka, loomulikult me vaesed rändurid võtsime selle rõõmuga vastu, pealegi söögikraami oli meil ikka väga palju.

Ja miks me juba 22 dets ära läksime, oli sellepärast, et me tahtsime minna jälle natukene ookeni äärde, me ju sellised turistid :D

Nii siis bookisime endale kaheks päevaks Noosa Headsi lausa korteri, sest me tahtsime tõsiselt sellist kohta, kus saaks ka süüa teha, sest kui süüa teha ei saa, peab ostma ja see on ju väga kallis lõbu. Eks me tahtsime ikka midagi odavat alguses, aga kuna see mõte tuli jälle viimasel hetkel ja see koht on päris populaarne ja hinnatud, siis väga odavaid variante ei olnud.

Ennem Noosat jäi meile teepeale aga Austraalia loomaaed, nii et noo loomulikult kiikasime sealt ka läbi. Mis turistid me oleme kui loomaaias isegi ei käi. Aga noo kui me esialgu hinnakirja nägime saime küll krambid. 59 taala nägu, nagu tõsiselt?? Kuid käisime ikkagi ära, see tundus esialgu ikka täielik labürint, kuigi meil oli kaart olemas:D

Seal oli ikka väga palju erinevaid krokosi ja aligaatoreid, sünniaasta oli neil elukatel 1960 ja nägid ikka veel päris kobedad välja.

Me targad saime ikka väga kuuma ilma mil loomaaeda nautida, nii et lõpuks me murdusime ja ostsime kallist putkast joodavat kraami, kõik joogid olid sama kallid, sealhulgas ka vesi, nii et tol hetkel oleks tahtnud külma jääjooki või cocat, fantat, aga Hanna võttis lihtsalt vee. Sest mäletate, mul on tervislik toitumine, ei mingit suhkru plöga. eks janutas küll natukene kui Rain kõrval magusat jooki lürpis, aga kokkuvõtteks kui tal see otsa sai, tuli ikkagi minu vee kallale, sest janu jäi alles , nii et jah:D

Aa ja üks jook 4 taala, elagu kallis Austraalia:S

Mis mulle selle loomaaia juures kõige rohkem meeldis oli see, et seal olid sellised pargid sisse ehitatud, läksid ühest raskest uksest sisse, panid ukse korralikult kinni ja võisid näha igal pool kängurusi ringi hüppamas ja puuvarjus peesitamas. Teises kohas olid leemurid, erinevad linnud, ja koaalad. Mulle nii meeldis selline lähenemine. Sest noo teada asi on see, et inimene tahab näha neid loomi puuri vabalt, siis see elamus on hoopis teine.

Ja on ikka äge küll kui saad loomadele pai teha.

Kui me lõpuks nägime kaelkirjakud ära, mis oli viimaste seas, siis selleks hetkeks olime me juba omadega niii läbi, jalad valutasid ja kõht oli tühi ja meie ainuke soov oli auto ülesse leida ja edasi liikuda.

Kui lõpuks Noosale jõudsime, siis ega sel päeval väga muud targemat ei teinud, poes käisime ja süüa tegime ja otsustasime järgmisel päeval randa minna.

Oii kui ilus ranna ilm järgmine päev oli, võtsime lõunasöögi ka kaasa ja suure veepudeli ja läksime rannamõnusi nautima. Ihhhiii 5 tundi lasime ennast praadida ja sel päeval olid nii suured lained kaa, Ma ostsin 30-nese päiksekreemi, sest tundsin et selle 50-nega mingit jumet küll juurde ei saa. Panime kreemi peale ja lasime päikesel ennast praadida. Ega seal küll aru ei saanud, et päike võtab, omast arust täitsa valged. Õhtul koju minnes, minenoh selline põletus nii minul kui Rainil täitsa krevetid valmis, tänase päeva seisuga ajame me mõlemad nahka nagu reptiilid ja sellest praadimisest väga kasu ei olnud, sest naha värvuse vahe ikka üüratu:D

Kohas kus ööbisime oli veel bassein ka, nii et õhtu ligunesime umbes tund aega veel basseinis, mängisime pimesikku :D

24-ndal jõudsime siis Bundabergi, kuna eelmine koht kus olime oli täielik luksus, siis seda suurema šoki me saime kui kohale jõudsime. Seda maja rendib üks paar David(38) ja Amy(25). Maja oli nagu seapesa, igal pool kõik asjad maas, riidehunnikud, ja tagatipuks oli veel neil 2 kassi. Rainil ju kassi karvade vastu allergia, nii et jah olukord oli ikka väga kehv. Pealegi töö asus elukohast 30 km kaugusel ja igapäev 60 km sõita on suht nadi. Esialgu mõtlesimegi, et kui leiaks mingi teise elukoha, mis oleks lähemal ka tööle, kuid kui küsisime selle suhtes, siis vastus oli ei, töö saab ainult koos selle elukohaga. Ja kuna rahadega oli ikka kehv seis siis võtsime pakkumise vastu, sest eelmises kohas lõpuks saime tööd teha ainul nädalas korra ja kogu raha läks söögi ja elamise peale.

Et me siin majas elada saaks, tegin siin majas täieliku suurpuhastuse ja David vabanes järgmine päev juba kassidest. Kurvaks tegi ainult see, et sa võid siin tube kraamida ja korda hoida, kuid kui nemad sellest ei hooli, siis see kaua vastu ei pea.

Nende elu stiil on lihtsalt nii kohutav. Mees joob igapäev mingit kohvijooki mis maksab poes 8 taala ja tal on reaalselt sellest sõltuvus ja suitsetab nagu korsten, peale selle nad söövad igapäev rämpsu sisse. Hungry Jacks, Mac Donald's ja muud laadsed kiirtoidu kohad. Kuigi mees oskab väga hästi süüa teha. Nad oleksid ikka väga heal järjel kui nad oskaksid raha hoida. Sest mõlemad ju käivad tööl ja peale selle on neil kolm üürniku- meie ja üks inglasest neiu, iga pealt saavad 120 taala nädalas ja ometigi on neil koguaeg raha häda. Loomulikult sellise eluviisiga on Amy ka väga ülekaaluline ja üritab nüüd toitumist jälgida, kuid juba jälle täna tuli rämpstoiduga koju..

Pühapäeval oli meil esimene tööpäev ja töö iseenesest on palju lihtsam,kui mässata nende ubadega. Ärkame kell 3 öösel ülesse, teeme süüa ja 4.15 sõidame tööle, et 5-st alustada. Kella 5-st on Lycheede korjamine praegu ja korjame neid umbes kella 9ni, siis on smoko ja läheme shedi neid sorteerima. Kuna kui me neid korjame siis lõikame puu küljest neid suurte kobarate kaupa ja shedis nopime me ükshaaval need kobarast lahti. Ma olen juba päris vilunud selles, ma sorteerin kasti umbes 15 minutiga ära :D. Ja mulle meeldivad need lychee viljad niiii väga, ma ei oska üldse maitset kirjeldada, kuid natukene viskab sellist tsitrus viljalist, kuid samas on selline magus ja külm värske vili. Lycheed vajavad niisket ja külma keskkonda kui need puuotsast ära noppida. Päikse käes nad kuivavad ära ja lähevad tume pruuniks. Poes on kilo hind 12-16 taala ja noh ma söön neid siis tasuta- juhuuuu. Sellesmõttes on hea, et ma töötan sellise ala peal mida ma saan süüa kaa, sest noo oad mulle ju ei maitsenud :D

Amy töötab tomati- paprika shedis nii et saame tasuta paprikaid tomateid kaa. Ja siin on paprika kilo 7 taala ja tomatid umbes 3, nii et jälle saab natukene kokku hoida. Pealegi siin ma olen täielikuks paprika söödikuks hakanud, sest ma pean ju igapäev 400 grammi köögivilju sööma, ja ainukene mis mulle kõigeparemini alla läheb ongi paprika, söön seda nagu õuna.

Homme hommikul saame jälle tööle minna, loodetavasti on seda tööd rohkem kui oli seda ubade jama..