Hanna blogi

Teate, selle tööga on küll nii, et siiamaani mingeid miljoneid ma pole kahjuks enda tagataskusse kogunud, põhjus on lihtne, pole piisavalt tööd, et meid tööhoolikuid rahuldada. Noo kui ikka nädala alguses on kõik suhteliselt palju tõotav ja saab igapäev tööd rabada, siis reedest pühapäevani on täielik vaikus.. Nimoodi ei saa ju mingit raha teenida. Ja praegu passime me juba neljandat päeva niisama ja paistab, et ka homme ei saa tööle minna:( Töö vähemus on tingitud sellest, et siin saab ubade aeg läbi ja see firma kolib NSW-sse, siit siis umbes 3 tunni tee lõunasse. Me peaksime ka sinna tööle saama ja töö hakkaks 22. detsembrist, kuid praegu on täielik vaikus olnud ja ei oska midagi arvata, loodetavasti ikka saame sinna tööle. Muidu Laidley, kus me elame on ikka täielik maakolgas, nii et vabadel päevadel istume ikka enamus aja kodus. Oleme üritanud näiteks taga õues päikest ka võtta, kuid ma pole kunagi väga püsiv päevitaja olnud ja üle 15 minuti vastu me ei pidanud ja kogu päevitus t...

Dadaaa, Hanna võttis ennast lõpuks kokku ja otsustas olla tubli ja siia mõned read kirjutada. Pikemat aega mõlgub blogi mõttes, aga kiire on, nimelt me nüüd mõlemad kõvad töö inimesed juba nädal aega. Aga üritan siis alustada algusest: Igatahes eelmine pühapäev lõppes meie nädala ajaline puhkus ära. Lõppes siis Brisbain'i sõiduga, et lugeda ühel üritusel Kalevipoega. Ja kuigi meil oli aega terve nädala, et seda Kalevipoega ette valmistada, siis loomulikult hakkasime sellega tegelema laupäeva õhtul. Siis selgus, et Raini kolme lehekülje asemel oli 10-ne leheküljeline romaan. Loomulikult andis Rain otsad ja oli suht mere hädas ja vingus nagu esimese klassi laps, kes ei taha aabitsat lugeda. Noo ma hea inimene läksin talle siis appi, lugesime koos tema tüki ära ja kirjutasin harilikuga kõik märkused välja ja joonisin salmid ekstra ära, mida ta ette loeks. Üritusel jäi ta aga ikka jänni, kuna minu käekiri oli nii nagu ta oli- Hanna moodi varese jalad:D Selles Eesti kalevipoja ürituse...