Natukene töö elust...
Ütlen ausalt, et on olnud suht raske periood seljataga, see ka põhjus, miks ma pole tahtnud siia midagi kirjutada, postitused oleksid tulnud ülimalt negatiivsed.
Ei taha midagi ära sõnuda aga nüüd läheb vaikselt juba paremuse poole ja isegi kokad on tähelepannud, et ma jälle naeratan, vana Hanna hakkab vaikselt nägu näitama.. aga see selleks. Tegelikult olen ma ammu juba tahtnud rääkida natukene eri rahvustest ja nende kummalistest käitumisest, minu kui teenindaja seisukohast.
Ei taha midagi ära sõnuda aga nüüd läheb vaikselt juba paremuse poole ja isegi kokad on tähelepannud, et ma jälle naeratan, vana Hanna hakkab vaikselt nägu näitama.. aga see selleks. Tegelikult olen ma ammu juba tahtnud rääkida natukene eri rahvustest ja nende kummalistest käitumisest, minu kui teenindaja seisukohast.
Taiwanid-
Söömisel on nad hästi räpased, kõik lauad on nende toidu jääke täis ja pärast on nagu maavärin üle käinud. Muidu on sõbralikud, kui sa ühelt taldriku ära võtad siis kõik ulatavad enda taldrikud ja sellel hetkel võiks küll olla mul rohkem kui kaks kätt.
Hommikuti söövad nad palju puuvilju ja õhtuti on nende lemmikud krevetid ja krabi laadsed. Kui normaalne inimene piirdub ühe taldriku täiega, siis nad söövad kolm ja siis võtavad ka juurde, ja pool kukub loomulikult laua alla, mida saad hiljem pärast koristada
Hommikuti söövad nad palju puuvilju ja õhtuti on nende lemmikud krevetid ja krabi laadsed. Kui normaalne inimene piirdub ühe taldriku täiega, siis nad söövad kolm ja siis võtavad ka juurde, ja pool kukub loomulikult laua alla, mida saad hiljem pärast koristada
Hommikuti kui kohvi või teed neile valad on nad koostöö valmid ja näitavad kohe kuhu veel peab valama ja kes mida tahab.
Miinus on see, et neil on kõigil enda termosed kaasas, kuhu nad tahad kuuma vett.
Kui ma restorani saalis töötan, siis see ei häiri mind nii väga, sest minu kohustus ei ole neid täita. Aga kui ma töötan kohvilauas siis no peale Taiwani gruppi on mul kõik termosed tühjad. Nad vist joovad kuuma vett nii toidu peale kui toidu alla.
Brasiilased-
Iseloomustus ühe sõnaga: LÄRMAKUS.
Kui sa oled söögisaalis tööl, siis sa pead olema nagu patrull, sest need tegelased tahaksid enda käekotid ja jope hõlmad täita võileibadega. Ja siis sa seleta neile, et kõik toit on koha peal söömiseks, mitte kaasa võtmiseks. Ja nad ei saa aru ja üritavad ikka vähemalt 2-3 korda uuesti.
Kui Taiwanidel on mingi hull värk kuuma veega, siis neil on kuum piim.
Üleüldse, hommikuti kui sa neile kohvi kallad, siis nad tahavad 1/10 osa kohvi ja küsivad sinu käest siis kuuma piima. Ma saadan nad rahulikult bufeesse ja kallan järgimisele selle 1/10ndiku kohvi ja ta küsib sinu käest JÄLLE piima.
Ja nad ei taha korraga kohvi, ma küsin ära, ta raputab pead ja siis kui ma olen kohvi ära viinud siis paari sekundi pärast tahab ta järsku kohvi.
Loomulikult kuna nad joovad suht piima lörri, tahavad nad vähemalt kaks korda rohkem kohvi kui tavalised inimesed.
Kui ma kohvilauas olen, siis pean mõttes kohvitassid korrutama kolmega, sest neile meeldib kohvi/tee ära juua ja siis uus võtta, vana tass enam neile ei kõlba.
Hispaanlastele käib suht sama kirjeldus, aga lisaks nad ei räägi üldse veel inglisekeelt ka sinuga. Ja räägivad pika jutu maha ja ma küsin viisakalt, et ta räägiks inglisekeeles ja ta hakkab otsast peale enda keeles rääkima.
Indialased-
Nad on niiiii valivad, meil on suur buffee, aga seal pole nendele midagi sobivat ja siis nad tulevad enda x soovidega ja lõpuks nad ikkagi ei söö.
Samuti neile meeldib sulle tegevust anda. Peaasi, et sa koguaeg jookseksid. Üks tahab uut kahvlit, tulen uue kahvliga, teine tahab kuuma vett, küsin kas tahab teed ka, vastab selgesõnaliselt ei, toon talle kuuma vee ja siis küsib ta ikkagi paki teed ka juurde, et ma ometi veel kõndida saaks.
Norrakad-
Nad on väga haritud ja tunduvad väga sõbralikud, aga tegelikult on nad suurel määral rassistid. Nad vaatavad sind kui sissetungijat. Mismõttes sa ei räägi Norra keelt?? Nad pööritavad silmi ja räägivad vastumeelselt sinuga inglisekeeles. Mõni ei vaevugi lõpuks sinuga rääkima, ainuüksi et sa ei räägi Norra keelt. Ja nad oskavad väga hästi inglisekeelt, isegi vanem generatsioon.
Loomulikult on harv juhus kui sa tippi saad ka nende käest, tee kasvõi tireleid, sa ei räägi ju Norra keelt!!
Ameeriklased-
Need tunneb ka väga kergelt ära, väga sõbralikud on üldjuhul ja tahavad koguaeg rääkida, samas on neil koguaeg mingid x- erisoovid: gluteeni talumatus, laktoosi talumatus jnejne.
Nad ikka üldjuhul tipivad ka, aga kunagi ei tasu loota, see nagu õnnemäng.
Mis veel põnevat?
Eh, ei oskagi väga rohkem midagi rääkida, tunne on, et elangi varsti tööl.
Brasiilased-
Iseloomustus ühe sõnaga: LÄRMAKUS.
Kui sa oled söögisaalis tööl, siis sa pead olema nagu patrull, sest need tegelased tahaksid enda käekotid ja jope hõlmad täita võileibadega. Ja siis sa seleta neile, et kõik toit on koha peal söömiseks, mitte kaasa võtmiseks. Ja nad ei saa aru ja üritavad ikka vähemalt 2-3 korda uuesti.
Kui Taiwanidel on mingi hull värk kuuma veega, siis neil on kuum piim.
Üleüldse, hommikuti kui sa neile kohvi kallad, siis nad tahavad 1/10 osa kohvi ja küsivad sinu käest siis kuuma piima. Ma saadan nad rahulikult bufeesse ja kallan järgimisele selle 1/10ndiku kohvi ja ta küsib sinu käest JÄLLE piima.
Ja nad ei taha korraga kohvi, ma küsin ära, ta raputab pead ja siis kui ma olen kohvi ära viinud siis paari sekundi pärast tahab ta järsku kohvi.
Loomulikult kuna nad joovad suht piima lörri, tahavad nad vähemalt kaks korda rohkem kohvi kui tavalised inimesed.
Kui ma kohvilauas olen, siis pean mõttes kohvitassid korrutama kolmega, sest neile meeldib kohvi/tee ära juua ja siis uus võtta, vana tass enam neile ei kõlba.
Hispaanlastele käib suht sama kirjeldus, aga lisaks nad ei räägi üldse veel inglisekeelt ka sinuga. Ja räägivad pika jutu maha ja ma küsin viisakalt, et ta räägiks inglisekeeles ja ta hakkab otsast peale enda keeles rääkima.
Indialased-
Nad on niiiii valivad, meil on suur buffee, aga seal pole nendele midagi sobivat ja siis nad tulevad enda x soovidega ja lõpuks nad ikkagi ei söö.
Samuti neile meeldib sulle tegevust anda. Peaasi, et sa koguaeg jookseksid. Üks tahab uut kahvlit, tulen uue kahvliga, teine tahab kuuma vett, küsin kas tahab teed ka, vastab selgesõnaliselt ei, toon talle kuuma vee ja siis küsib ta ikkagi paki teed ka juurde, et ma ometi veel kõndida saaks.
Norrakad-
Nad on väga haritud ja tunduvad väga sõbralikud, aga tegelikult on nad suurel määral rassistid. Nad vaatavad sind kui sissetungijat. Mismõttes sa ei räägi Norra keelt?? Nad pööritavad silmi ja räägivad vastumeelselt sinuga inglisekeeles. Mõni ei vaevugi lõpuks sinuga rääkima, ainuüksi et sa ei räägi Norra keelt. Ja nad oskavad väga hästi inglisekeelt, isegi vanem generatsioon.
Loomulikult on harv juhus kui sa tippi saad ka nende käest, tee kasvõi tireleid, sa ei räägi ju Norra keelt!!
Ameeriklased-
Need tunneb ka väga kergelt ära, väga sõbralikud on üldjuhul ja tahavad koguaeg rääkida, samas on neil koguaeg mingid x- erisoovid: gluteeni talumatus, laktoosi talumatus jnejne.
Nad ikka üldjuhul tipivad ka, aga kunagi ei tasu loota, see nagu õnnemäng.
Mis veel põnevat?
Eh, ei oskagi väga rohkem midagi rääkida, tunne on, et elangi varsti tööl.
Kommentaarid
Postita kommentaar