Eel soojendus reisile- zebrad, laamad ja kängurud..

Minul oli ka lõpuks puhkus, nädal aega oli, kuid samas parem kui mitte midagi.
Esiteks toon välja selle tõsiasja, et puhkus ei sisaldanud ühtegi päeva, mil ma otseselt oleksin tõesti saanud 12-neni puhata ja lihtsalt lebotada. Aga samas,ega mul ühtegi halba sõna ei ole öelda, sest mida rohkem tegevust, seda vingem ja meeldejäävam puhkus ju on.
Ja mis ilmad, oeee, see oli täpselt nagu mulle tellitud, sest pühapäeva lõpus juba päike siras päris mõnusalt ja kuulutas kelmikalt, et hakkab soojemaks minema.
Päevitama ma nii otseselt see nädal ei jõudnudki, aga seevastu olin mingil määral päikse käes küll, nii, et midagi ikka külge jäi. Ja noh mis ma muretsen, varsti nagunii neeger :D

Jõudsin maale juba pühapäeva õhtul ja sel hetkel tundus tõesti, et mul on üüratult pikk puhkus, kuid noh, aeg läks ikka tõesti täis kiirusega.
Esmaspäeva hommikul käisin ma enda perearsti jutul, tegelikult ma vältisin seda nii kaua kui võimalik, kuna mulle tõesti ei meeldi arsti jutul käija, oleks ta siis vähemalt sõbralik ja tore..
Seal sain siis jälle uued rohud peale, kuna minu põskkoobas on vist tõesti ravimatu, nii kui nohu tuleb siis põletik kohe platsis. Selle tõttu koguaeg ka sellised peavalud..
Jälle sain röntgenist ühe uue pildi minu põskkoopast, ilmselgelt on mu põskkoobas nii fotogeeniline ja vajab koguaeg uusi photoshoote. Varsti neid pilte terve albumi jagu..
Peale selle sain ma endale paberi, mis laseb mul akadeemilist võtta, nüüd vaja ainult see kooli toimetada.
Kurtsin talle ka enda lõualuu probleemi, mille peale ta ainult kehitas õlgu ja ütles, et olgu ma nüüd lihtsalt ettevaatlikum, muidu kordub jälle. Väga abistav... Veel üks põhjus, miks mulle mu arst ei meeldi.
Kodus sai  ka päris palju ühte-teist tehtud, kõik suured väljad riisusin ära, ennem seda sättisin ikka tümmi põhja, nii oli kõik palju lõbusam ja aeg läks ka kiiremini. Kui tuli mõni kohe väga-väga hea laul, siis viskasin korraks reha käest ja tantsisin laulu järgi seal murul.. Siis polnud imestada, et ma riisusin kokku umbes 2,5 tundi seda muru, vähemalt sain "praktiliselt" päikest nautida.
Järgmine päev läksin ma mustsõstarde jutule, mida meil oli tõsiselt  palju. Sai päris korralikult sõstraid korjatud. Need olid kõik nii suured ja valmis, et kui ühte hakkasid noppima, siis 2-3 marja kukkus juba maha, Siis pidi korjama nii, et kauss oleks koguaeg all.
Marjadest sai pärast mõnusat külma jooki ja mustsõstra kooki. Tuli välja küll ja kook pannilt vähenes sellise kiirusega. Vähemalt pidi siis hea kook olema..

Kolmapäeval võtsin ennast kokku ja käisin autokooli lõppastme koolitusel. Arki pole veel jõudnud, aga vähemalt nüüd paber käes, kus on selgelt kirjas, et koolitus tehtud.
Muidu koolitus ise oli väga lebo-ots, ainult rahast kahju.. 100 euri maha visatud nagu naksti.
Huvitav oli muidu see, et meil libedasõit toimus üldse Jõgeval, nii et öko sõitu tegime ka siis seal tee peal, nii mööda minnes..Ökokas läks hästi ja libeda sõit kaa, kuna ma sain sõita automaadiga, ainult gaas ja pidur :D

See oli üldse minu esimene automaadi kogemus ja esialgu ma ehmusin ikka täiega ära, et mismõttes

ma pean automaadiga sõitma ja lõin lamenti, et tahan manuaali peale minna, siis ma mõistsin, et ega seal midagi rasket ju olla ei saa ja tõsi, nüüd tahaks veel ja veel sellisega sõita.

Peale autokooli värgendust kui koju hakkasin sõitma, siis küll tundsin, et olen hull algaja, tegin nii palju totakaid vigu ja suretasin välja, sest ma olin harjunud juba selle teise autoga.
Aga ootan küll juba seda hetke kui saan vahtralehtedega hüvasti jätta. Jätan vahtralehed teistele algajatele :D

Päeva pealt tuli mõte, et läheme natukene trippima, mina loomulikult  olin sajaga nõus, kuna mis oleks parem kui nii mõnusa ilmaga viimast korda mööda eestimaad ringi rännata ja isegi väga ei mornendanud see, et ma pean telgis ööbima, mis tegelikult pole väga minu teema. Eelistan ikka pehmet voodit ja oma kodu.
Alguses oli plaan minna Rummu kajääri, ööbida seal ja järgmine päev kiirendusvõistlusele/ driftile minna, aga nii nagu ikka, on plaanid sellised ägedad asjad mis muutuvad ja üsnapea tuli välja, et sinna kiirendusele me küll ei jõua.
Reedel siis hakkasime liikuma, alguses oli küll mõte, et mingi 11-12 juba startida, kuid  Tartust lõplikult jõudsime alles välja peale 3-me. Poes käik oli paras õudus, sest sellisele tripile minnes kulub ikka raha meeletult+ veel kütus ja loomulikult polnud see poes käik üldsegi viimane.
Kui sinna lõpuks kohale jõudsime, siis no tõesti, polnud hetkegi mil oleks kahetsenud, see vaade oli imeline, täpselt selline tunne, et oled kusagil välismaal, maastik oli ikka hoopis midagi muud kui meil siin Lõuna-Eestis.
Ja see mõte liikus tegelikult mul peas päris pikalt, kuna tõesti mul oli soov näha see koht ära, ennem kui ma minema lendan uusi kohti avastama.

Kus on kõrgendikud, seal oleme ka meie. 

Kusjuures väga lihtne oli ülesse saada, aga alla.. khmm noo see oli omaette kunst juba..

Ööbisime siis Rummu karjääri kaldal. Olime päris kõrgel veepinnast, aga see ei takistanud ujumas käimist, ainult välja tulek oli raskem.

Pesunöör missugune

Vesi oli niii mõnus, täpselt selline paras, külm igatahes ei olnud ja kui selge vesi..
Ainult telke püsti panna oli veits raske, kuna pinnas oli väga kivine ja nii palju kühme ja sipelga pesasi, aga näe ellu jäime :D
Järgmine päev siis üks auto täis  läks driftile aga meie ei viitsinud, ilm oli ka nii mõnus ja noo see drift oleks näopeale maksnud 15 euri..
Kuna mina hommikul olin kohe veega väga hea sõber, sellel ajal kui kõik teised jäätunuid siidreid juba hommikusöögiks libistasid, siis üsna pea sain aru, et mina olen nüüd see autojuht. Egas siis midagi, audiga ennem ka sõidetud, lihtsalt veits kõhe oli, et polnud kunagi seda teed sõitnud ja kui veel päris kindel ka ei oldud edasistes plaanides, siis küll sõitsin esialgu nagu tigu. Põhi küsimus oli siis, et mis siis edasi, kuhu me läheme? Kas kusagile veel kaugemale või tõesti ots tagasi ja kodu poole.
Esialgselt siis suutsime välja nuputada, et läheme Haapsalusse. Sealne tee oli ikka väga singa-vonga ja päris kitsas kaa, kuid ikkagi täitsa mõnus on autoroolis olla. 2 aastat juba sõitnud ja ikka pole siiber saanud :D
Tee peal siis tuli mõte, et läheks edasi Saaremaale.
Haapsalus siis tegime kaubamaja juures peatuse, käisime poes veitsa ja mõtlesime natukene keha kinnitada. Seal kaubamaja juures oli kohe Peetri pitsa, tundub täitsa  ok koht? Meile ka tundus, aga vot ei olnud, üldse ei olnud. Me Agnesega tellisime friikad, pole kunagi nii vastikuid fiikaid söönud, pealegi olid need ikka päris korralikult ära kõrvetatud ja tilkusid õlist. Peale selle, teenindus oli mega aeglane ja me ootasime ikka päris korralikult enda sööke. Veiko sai enda pitsa kõige viimasena kätte, tundus küll isuäratav, aga vot karv oli sees, väkk, läks siis ümber vahetamisele, klienditeenindaja isegi ei vabandanud.. Sealne klienditeenindus andis tõesti soovida, siiamaani on mul toidukohtadega alati ainult head kogemused olnud, aga noo nüüd küll sai midagi "uut"  kogeda..
Peale seda hakkasime Virtsu poole sõitma, sain siis jälle tagaistmele tagasi rännata.

Turist

Jõudsime siis otsaga Kuivastusse, Muhule.
Ja siit siis tuleb tolle päeva nali/ tüng mida mulle ja Agnesele sai tehtud:
Agnes siis märkis, et me oleme ju Muhul? mitte Saaremaal. Poisid siis ütlevad sellepeale ühest suust, et oleme jaa, et läksime vale praami peale, üks täiendab teist ja vastupidi, umbes, et ei vaadanud korralikult seda praami liiklust, et üks läks Muhule ja teine Saaremaale. Rainer veel ütles, et sellepärast tundusidki praami piletid nii odavad ja tõesti meil juba suht mase, et peame uuesti praami peale minema ja veel raha maksma ja, et kuidas siis nii? See oli kõik mega usutavaks räägitud.
Veiko vaatas isegi praami aegu ja siis jõudsime silla juurde ja meile öeldi, et noh oleme nüüd niiöelda praami peal, nemad naeravad laginal. Mina ikka midagi aru ei saa, lõpuks siis seletatakse mulle kaa, lahti ja sain aru, et mulle on haledalt tünga tehtud, et mingitteist praami ei ole, sild on ju...Agnes sai veel peale mind alles aru.. vot nii pikad juhtmed siis meil ja blondid ka pealekaupa..Pärast sai veel pikka aega selle üle naerdud, kuidas nad nii kokku oskasid mängida, mõtet ega midagi ju ei olnud. Ju siis piisas sellest, et me esma-kordselt Saaremaal.
Liikusime ühe järve kaldale, kus pidid olema ka grill kohad koos lauaga, kui sinna lõpuks jõudsime, siis mõlemad kohad olid hõivatud. Aga jäime ikka sinna järve kaldale, lõkke ase oli täitsa olemas ja sinna me enda teisepäeva laagri ülesse püstitasime. Ostsime ju lausa paja, ja tegime pelmeene, noo nii head olid, pada oli ikka väga hea mõte. Kuigi järgmine päev oli küll tunne, et pada mitu aastat vana :D

Selline vaade oli siis järvekaldast

Niisama meie ja katkine madrats.

Õhtu poole tuli Raineril siis mõte teha telgi sauna. Ma esimest korda kuulsin sellest midagi. Veeretati kivid siis lõkkesse ja  kütsime need kuumaks, ja panime telgi püsti nii, et  kasutasime ainult ülemist kile katet, telgi sisse kraapisid nad väikese augu ja pärast siis panime kivid sinna sisse ja täitsime veepudelid. Ja tõesti see toimis täielikult. Ma isegi omas kodus pole nii kuuma sauna saanud kui seal, kükitasime siis seal liivapeal ja peale seda hüppasime kohe järve ja läksime uuele tiirule. Kivid püsisid ikka väga kaua kuumana. Nii, et isegi telgiga rännates saab täitsa saunamõnusi nautida..

Praeme kive

Järgmine hommik läksime Panga panka vaatama ja samuti käisime Kuressaare lossis, seal oli küll nii,palju vaatamist ja seiklesime seal ikka päris kaua.

Mina ja minu emotsioonid

Lõpuks saab minust ka ju siiber, ja kui panga pank lähedal, siis otsustati minust vabaneda ja mind üle ääre visata :D

Käisime lossi ka vaatamas

Agnesele hakkas seal meeldima ja otsustas nunnaks hakata

Ja siis vaikselt hakkasime juba kodu poole mõtlema. Eks ikka, kui oled kaks päeva telgis ööbinud ja ennast jahutanud ainult ujumisega ja nutiseadmete laadimine oli raskendatud asjaolu,  siis ilmselgelt tuli kodu igatsus juba peale.
Kui olime muhumaale jõudnud siis käisime ka kohalikus jaanalinnu farmis. See oli NIIII äge, saad sa aru, seal olid ZEBRAD, nagu ehtsad zebrad :D Siis omanik ütles, et peale Zebrade on veel ka kaelkirjakud täitsa olemas, siis meil läksid küll akuga näod särama, et tõsiselt? ja siis ta hakkas naerma ja ütles, et teglt ei ole, aga Jaanalinnud  võtavad kaelkirjaku mõõdu välja küll.. Noh  jälle siis saime tünga, ma ei ei saagi aru, kuidas me nendel päevadel nii lihtsameelsed oleme olnud:D Eks vist päike teeb oma töö ja üleväsimus kaa..
Aga samas kui zebrad on täitsa olemas, siis tõemeeli võid uskuda ju, et kaelkirjakud ka olemas, mõlemad ju parajalt eksootilised loomad.

Kuid jaanalinnud olid tõesti parajalt pirakad loomad, ja et neil on nii hea silmanägemine, uskumatu, nad näevad 3 km kaugusele detailselt. Ja nad võivad lühiajaliselt joosta kuni 100 km tunnis, nii et sama hea kui sõiduautoga kimada, ainult veitsa eksootilisem värk.
Kõige rohkem oli aga mul silmi just zebradele, sain täitsa pai ka neile teha, niii vinged tegelased ikka, pärast galopitasid päris korralikult.

Kängurud ja wallabyd olid ka täitsa olemas ja ägedad, aga noo neid ma saan kindlasti veel näha ja siis täitsa elus looduses. Seal oli ka valge wallaby, kohati meenutas suht valget kassi, väga aru ei saanudki, et oli hoopis wallaby..

Seal olid ka laamad, väikesed 6-kuuse laamakesed, kuna me jõudsime just ennem sulgemis aega, siis neid loomi hakati just  karjamaale viima ja selletõttu saime laamakestele pai teha, nad olid ikka niii nunnud ja kui pehme  vill, palju nunnumad kui lambad. Aga need loomad pidid olema päris looduses ohtlikud loomad, kui nad on suured ja karjaga, siis võivad nad su täitsa surnuks klohmida. Esimene ohumärk on see kui nad su peale sülitavad.

Sellise võtaks küll kaisukaruks 

Igatahes väga vinge koht oli.. aga siis enam nii vinge ei olnud kui hakkasime Kuivastu juurde jõudma, pidime  veel 10 minutit gepsu järgi sõitma, et sihtkohta jõuda,kui meid tabas meeletu autorivi. Ja nii me tiksusime  üle tunni aja juba järjekorras liikudes ainult meetreid.. Peale selle jäi paar praami kah ära mingitel põhjustel nii,et olukord oli ikka päris masendav.

Meil polnud aimugi, et selline probleem võiks tekkida, mõni mainis kaa, et tema aja jooksul oli see esimene kord kui asi niii hulluks on kiskunud.. Ja nii meil ei jäänudki muud üle kui uuesti telkida. Siis oli küll juba veits virila võitu see asi, sest oli ju vaja tööle jõuda ja  koju oli vaja. Pidime siis ärkama kell 4, et jõuda viiesele praamile, kui sinnagi ei jõudnud.. Proovi kuidagi midagi teha , kui kõik akud on täitsa nullis. Kui sul oli 1-5 % akut siis oli see küll võimas saavutus. Auto peal sai üks inimene laadida, aga see oli ka nii et laadis megaa aeglaselt ja kõik ikka ju ära laadida ei saanud. Nii et koguaeg oli selle laadimisega üks paras jant.. Aku pangad ju ka kõigil 100%-liselt tyhjaks laetud, vot see on see tänapäevane nuti elu..
Jõudsin siis esmaspäeval ikka tööle, kuid hilinemisega.. eks ikka kehva olla, et nii läks, aga mis teha, ma ei saanud sinna mitte midagi parata.

Äge asi oli veel see, et kolm päeva mil me ööbisime, olime erinevates veekogu äärtes. Esimene öö olime siis Rummu karjääri kaldal, teine öö järve ääres ja kolmas öö mere ääres.
Eks see paras seiklus oli, aga ülimalt vinge, ilm oli super, seltskond super, muusika super ja puhkus oli super!
Usun, et see jäigi nüüd viimaseks tripiks eestimaal ja tõesti, ma üllatusin, Eestis on ikka tõesti palju kohti mida avastada ja vahest oli küll tunne nagu oled välismaal.
Kokku sõitsime 1050 km.