Mu rattake on tilluke, kuid lärmab nagu pöörane..
Täna oli mul täitsa vaba päev, ei mingit tööd, kuid ometigi istun ma praegu siin arvuti taga ja tunnen ennast nagu läbi pressitud sidrun, sest jah tegevust jagus tõesti terveks päevaks.
Mul juba umbes kuu aega on peas kedranud selline mõte, et mul on vaja ratast siia Tartusse suveks. Jalgsi oleks kõik liiga kaugel, samas auto või bussiga liiga lähedal ja kes see ikka suvel tahab bussis loksuda. Seega oleks ikka ratas ideaalne lahendus.
Eks ma siis vaikselt olen vaadanud soov.ee ja osta.ee-st, et kas jääb midagi odavat silma, sest päris uut ei raatsiks küll osta, vaene õpilane nagu ma olen.
Eelmine nädal nägin siis osta.ee-s ühte täiega ilusat kollast naiste jalgratast, see oli loodud täpselt mulle: nagu rusikas silma auku. Neoon kollane, särtsakas ja 100% naistekas. Sel hetkel oli hind mingi 3 euri, kuid mida lähemale lõpp tuli seda krõbedamaks hind läks, nii et, lõpuks ma andsin alla ja isegi ei julgenud kuulutust avada.
Kuid sel päeval kui me suvilas käisime, sain tädilt teada, et neil on lausa kaks jalgratast, mis lihtsalt seisavad keldris ja saaks nii puhta muidu kasutada. Nii siis, täna vabal päeval läksin lõuna ajal sinna ja valisin ühe välja, pesin korralikult ratta ära ja vuntsisime tädi mehega ratta täitsa kobedaks suksuks.
Sõitsin siis autoga koju, panin auto ära ja bussiga sõitsin tädi juurde tagasi, et rattaga koju sõita. Umbes 2 km pärast oli vaja korralikult pidurdada aga sellega ma väga hakkama ei saanud, kuna selline krigin ja kriuksumine, ausalt selline heli nagu keegi oleks auto alla jäänud. Ja täpselt siis nägin ma silti RATTAPARANDUS, mõtlesin, et mis seal ikka, teen siis ikka päris korda. Mis ma ikka terve suvi inimesi hirmutan selle kriginaga. Reedeks pidi siis ratas korras olema, seni aga olin täitsa jalaline.. Kõndisin siis kesklinna poole, kuna juba linnas olin ostsin kino piletid ära ja läksin tunniks ajaks koju. Tegin natukene kodus trenni ja siis oli kell juba ülemõistuse palju ja lihtsalt jooksin kesklinna poole.
Natukene siis kino uudiseid. JAH ma olen endiselt kino fanatt, isegi vist hullem kui sügisel. Aga kui ma seda treilerit nägin, siis minu ainukene reaktsioon oli see, et ma PEAN seda nägema. Jutt käib siis filmist Adalini aeg Lihtsalt imeline film, ma ei taha midagi spoilida, sest see film on tõesti vaatamist väärt. Film on igatahes algusest kuni lõpuni meeletult põnev ja sai ka pisaraid lahmitud ja ennem kui ära lõppes tuli mul selline kananahk ihule, et hoia ja keela.
Aga jah ma pole ammu saanud niiiii palju ringi traavida, täna oli täitsa korralik spordipäev.. Kus on küll mu medal?
Mul juba umbes kuu aega on peas kedranud selline mõte, et mul on vaja ratast siia Tartusse suveks. Jalgsi oleks kõik liiga kaugel, samas auto või bussiga liiga lähedal ja kes see ikka suvel tahab bussis loksuda. Seega oleks ikka ratas ideaalne lahendus.
Eks ma siis vaikselt olen vaadanud soov.ee ja osta.ee-st, et kas jääb midagi odavat silma, sest päris uut ei raatsiks küll osta, vaene õpilane nagu ma olen.
Eelmine nädal nägin siis osta.ee-s ühte täiega ilusat kollast naiste jalgratast, see oli loodud täpselt mulle: nagu rusikas silma auku. Neoon kollane, särtsakas ja 100% naistekas. Sel hetkel oli hind mingi 3 euri, kuid mida lähemale lõpp tuli seda krõbedamaks hind läks, nii et, lõpuks ma andsin alla ja isegi ei julgenud kuulutust avada.
Kuid sel päeval kui me suvilas käisime, sain tädilt teada, et neil on lausa kaks jalgratast, mis lihtsalt seisavad keldris ja saaks nii puhta muidu kasutada. Nii siis, täna vabal päeval läksin lõuna ajal sinna ja valisin ühe välja, pesin korralikult ratta ära ja vuntsisime tädi mehega ratta täitsa kobedaks suksuks.
Sõitsin siis autoga koju, panin auto ära ja bussiga sõitsin tädi juurde tagasi, et rattaga koju sõita. Umbes 2 km pärast oli vaja korralikult pidurdada aga sellega ma väga hakkama ei saanud, kuna selline krigin ja kriuksumine, ausalt selline heli nagu keegi oleks auto alla jäänud. Ja täpselt siis nägin ma silti RATTAPARANDUS, mõtlesin, et mis seal ikka, teen siis ikka päris korda. Mis ma ikka terve suvi inimesi hirmutan selle kriginaga. Reedeks pidi siis ratas korras olema, seni aga olin täitsa jalaline.. Kõndisin siis kesklinna poole, kuna juba linnas olin ostsin kino piletid ära ja läksin tunniks ajaks koju. Tegin natukene kodus trenni ja siis oli kell juba ülemõistuse palju ja lihtsalt jooksin kesklinna poole.
Natukene siis kino uudiseid. JAH ma olen endiselt kino fanatt, isegi vist hullem kui sügisel. Aga kui ma seda treilerit nägin, siis minu ainukene reaktsioon oli see, et ma PEAN seda nägema. Jutt käib siis filmist Adalini aeg Lihtsalt imeline film, ma ei taha midagi spoilida, sest see film on tõesti vaatamist väärt. Film on igatahes algusest kuni lõpuni meeletult põnev ja sai ka pisaraid lahmitud ja ennem kui ära lõppes tuli mul selline kananahk ihule, et hoia ja keela.
Aga jah ma pole ammu saanud niiiii palju ringi traavida, täna oli täitsa korralik spordipäev.. Kus on küll mu medal?
Kindlasti minu päeva pilt :D
Kommentaarid
Postita kommentaar