Ridi-Radi-Ralla, talv on vaikselt kallal..

See aasta tuli Detsember kuidagi väga kiiresti, võinoh tegelikult on terve sügis lihtsalt minust märkamatult mööda lennanud. Aga samas kui on tegevust lähebki aeg kiiresti ja seda on mul tõesti olnud. 

Aga nüüd siis räägiksin natukene enda tegemistest. Juba novembri lõpus, mõtlesin, et lihtsalt võiks kaks nädalat vahele jääda ja siis ärgata palgapäeval ja eluga edasi minna. Kuna jällegi on see raha lihtsalt kuidagi ära kadunud, aga eks arved vajavad maksmist, auto vajas talve rehve ja midagi kõhtu, et sõidaks ja nii see raha kulubki. Eelmise nädala lõpus, oli mul veel eelarve tasakaalus, kuid selle nädala alguses, juhtus jah nii, et mul tulid kohe mingid imelikud isud ja alles siis kui olin raha välja käinud, mõistsin, et nüüd veits halvasti. Õnneks oli mul üks haldjas kes laenas mulle 10neka ja nüüd ma hoian seda tõesti nagu silma tera. Et mitte libastuda, jätan ma õhtuti rahakoti näiteks koju, kui mõtlen veidike jalutama minna. Näen küll ühte-teist ja kolmandat, aga endal õnnis nägu otsaees ja mõtlen endamisi, et küll ma olen ikka tubli, et rahakotti kaasa ei võtnud. Aga ma mõtlesin, et nüüd see kuu pean küll tegema eelarve ja rangelt sellest kinni pidama, sest noo nii lihtsalt ei saa..

Aga kui jalutamisest rääkida, siis ma olen juba neli päeva järjest käinud raekoja platsis kõndimas. Pühapäeval, kui oli 1. advent, pandi lõpuks raekoda särama ja ausalt see on nagu kõndimine muinasjutus. Kuid kuna viimasel ajal on päris mõnusad miinus kraadid olnud, siis ma arvan, et just see kõndimine muinasjutus on põhjus, miks haigus kallal. Kuigi ma tõesti olen ennast sisse pakkinud nagu kubujuss- talvejope,vest peal, paks villane sall, kindad, müts, noo mida veel ja ometigi leidis gripp mind ülesse..

Eile hommikul ärgates oli kurk valus ja nina kinni, päeva peale läks asi paremaks ja ausaltöeldes ma isegi unustasin ära, et hommikul mingi tõbi peal oli. Kuid täna öösel ma ärkasin kurguvaluga ülesse ja lihtsalt oli nii paha olla. Otsisin siis natukene unisepeaga mingit kurgu spreid või midagi, aga midagi sellist kahjuks minu majas ei eksisteerinud. Kirjutasin siis paarile klassiõele hommikul kell 4 , et võiks midagi kaasa võtta kui on ja kobisin magama tagasi. Hommikul oli tõesti nii kehv olla, et lausa kaalusin kodu jäämist, kuid võtsin ennast ikka kokku, kuna teadsin, et ega see hommikul teki all mind väga ei päästa, kui pean õhtu poole nagunii tööle minema. 

Õhtul kui peale tööd koju jõudsin, siis võtsin ennast kätte, võtsin sudafedi, tegin meega teed- mis on tõesti kätte võtmine, kuna mesi ei meeldi mulle mitte põrmugi. Aga tervis on tähtis, eriti sellepärast, et ma nüüd neli päeva jutti tööl. Ja pealegi see kuu tuleb mega kiire, kuna peale Tasku töö, võtsin endale veel kaela kingituste pakkimise prismas, nii et tegevust jätkub selleks kuuks küllaga.

Ja ma lihtsalt pean mainima, et ma olen sattunud sõltuvusse Snapchatist, nagu täitsalõpp kui äge asi see on, tegelt ma juba päris pikalt tean, et selline asi on olemas ja kõik kasutavad, aga mina pole nagu kõrvalt vaatajana sellest poindist väga aru saanud... Kasutaja ka juba  mingi aeg olnud, kuid üleeile alles hakkasin kasutama. Venna ütles, et noo palun tee snäp, ja mis mul siis üle jäi, tegingi vennale heameelt ja mõtlesin talle ühe pildi saata, aga läks teisiti ja hakkasingi seda kasutama. Nüüd igavate tundide ajal ma muud ei teegi kui räägin läbi piltide. Ja ausalt ega ennem ei saagi aru, et see on vinge kui ise seda ei kasuta. NII ET KÕIGIL KÕHKLEJATEL SOOVITAN IKKAGI SEDA KASUTAMA HAKATA!! Ainult nõme on see, et mul pole esikaamerat, sellepõhjal võin käsisüdamel öelda, et minu telefon on väga vana ja päevi näinud :D

                                                     

Kas pole mitte ilus?

Kubujussist ka pilti..

                           Esimese lume rõõmud ka ära nähtud, Hanna mäkerdas lumega midagi..

Ja tulemus oli mini-lumememm, nii väikest porgandit nagu vajasin kahjuks polnud 

Midagi ilusat :)

                                   Ja selle kõige tulemus on siin.. Aitäh Eesti kliima!