Hannakese reisimuljed

oktoober 20, 2014

Ilusat vihmast sügist teile kõigile! Viimased paar päeva on ikka tõsiselt masendavad olnud. Ausalt öeldes kohe olemine ka kehvem kui väljason ikka hommikust õhtuni selline lirts-lörts ilm.

Aga ok, jätan nüüd ilma selleks korraks rahule, tegelikult tahtsin rääkida enda teisest õppereisist mis oli 16. Oktoobril. Seekord juba liikusime kaugemale kui Saadjärvele ja tagasi. Käisime nimelt Kesk-Eestis: Põltsamaa, Võhma, Türi ja Paide.

Ma usun, et reis oleks olnud palju nauditavam, kui oleks öösel ilusasti magada saanud nagu normaalsetele inimestele kohane, aga ju siis tuli välja, et ma pole normaalne. Igatahes magada sain ma kaks tundi ja ausalt öeldes ma täitsa imestasin, et mis ime mind ülesse äratas. Ma juba olin ennast ette valmistanud selleks, et magan reisi maha ja pean seletuskirja kirjutama, et miks ma ei läinud õigel ajal magama. Aga vot, jõudsin isegi õigeks ajaks busspeale, kuigi nägu rääkis enda eest.

Kell 8 oli täpselt väljasõit ja see päev tundus lihtsalt nii kole pikk, kuid kui sõitma hakkasime, siis vaikselt tuli elu sisse ja aeg läks see tõttu kohe palju kiiremini.

Esimene peatus oli meil Põltsamaal, ma oleks heameelega läinud sinna toidu muuseumi, aga noh seda meile reisiaja kavasse sisse ei pandud, selle asemel tegime lossiõuel ühe külma ja igava jalutuskäigu. Ausalt mul oli nii külm ja lõdisesin nagu haavaleht, selle asemel oleksin lihtsalt bussis istunud. Peale seda jalutuskäiku ma lausa jooksin bussi poole.

Siis liikusime edasi Võhma küünlavabrikusse. Seal käisin ma esimest korda elus ja minuarvates oli see reisil KÕIGE põnevam koht.

Esiteks käisimegi kohe kingitusepoes endale küünlaid ostmas. Seal oli nii palju erineva lõhnadega küünlaid ja sain teada, et lõhnad ostetakse Lõuna-Prantsusmaalt. Ma ostsin sealt endale terve küünla aastavaru ja tegin neile ikka sellist kasumit. Kõige humoorikam on see, et ma pole mingi neli aastat isegi ühte küünalt põletanud vabatahtlikult, ainult siis kui elekter on ära olnud. Aga see tuli mulle meelde alles kodus, kui ma enda suure saagi lahti harutasin. Ostsin ma lausa endale ju kaks suurt küünalt + 2x10 teeküünlaid. Nüüd peab neid vist vägisi põletama hakkama. Aga noo mis teha, need lõhnasid kõik niii hästi, koguaeg oli nina mingi küünla sees.

Peale seda küünlapoodi tuli ehtne küünlavabriku omanik, kes tegi küünlavabrikus ka väikese ekskursiooni. Kui küünlapoes lõhnas hästi, siis seal küünlavabrikus lõhnas umbes 20 korda vängemalt, aga samas see oli täitsa üleelavat lõhn, parem kui liimitehases ekskursioonil käija :D.

Nägime oma silmaga, kuidas siis küünlaid tehakse, kaunistatakse ja saime ise ka endale küünla teha, mis lõhnas nagu JYSKY pood. Näete järjekordne küünal, mida ma pean põletama.. Kui kunagi Annelinnas ühte akent näete kus on hästi palju küünlavalgust, siis teate, et tegemist on ainult hullu Hannaga, kes põletab natukene oma tagavarasi..

Peale seda liikusime edasi Türile kus asus Eesti Ringhäälingumuuseum.

Seal tegime väikese kuuldemängu: Kolm unimütsi, mina olin siis kolmas unimüts, kellel oli ka kõige pikem lause- JEEE sain kõige rohkem rääkida. Seda kuuldemängu tehes tuli tõsine uni peale ja need haigutused, mis ma seal tegin olid täiesti reaalsed ja tuletasid meelde, et olen maganud ainult kaks tundi.

Peale seda sõitsime Paide, selle ajaga oli kõikidel juba kõhud nii tühjad ja seetõttu olid kõik ka hästi kurimurid, aga kui söök oli kõhus, siis oli kohe teine tunne ja rõõmsate nägudega läksime Paide vallitorni ja ajakeskusesse: Wittensteini. See oli päris üleelatav. Ainult lõpp kisus natukene ära. Nimelt läksime Muinasaega, seal olid sellised pingid, kõik istusime, tuled pandi kinni ja hakati näitama mingit slaidi esitlust. Minul oli käes rahakott ja telefon, kõrval oli Kerttu õlg, mida ma kasutasin enda pea toetamiseks. Ja lihtsalt lambist jäin ma magama, mingi hetk muutusid käed lõdvaks ja rahakott ning telefon kukkusid suure kolinaga kusagile kaugele maha, loomulikult siis ärkasin ma ülesse ja uniselt üritasin mõista, mis praegu just juhtus. Õnneks ongi mõeldud minu telefon sellistele unimütsidele, nii et telefon on täitsa korras:D

Peale Paidet hakkasime Tartu tagasi sõitma ja endale ootamatult pidin tunnistama, et päev oli täitsa üleelatav ja isegi energiat oli päris palju alles, seda võib juba nimetada üleväsimuseks!