Lugu kuidas ma sandiks jäin ja kuidas ehted päästsid mu naha!
Kirjutan, et detailid oleks kirjas. Räägin siis sellest, kuidas üle päeva sai minust sant ja endiselt väga õnnelik õnnetus. Ma tegelikult pidin maale minema alles pühapäeva hommikul, aga ma sain töölt laupäeva vabaks. Ja loomulikult pani Kristjan kõik tööle. Ma tegelikult pidin kuuri värvima, aga kuna ta arvestas, et ma teen seda pühapäeval, siis laupäeval aitasin võsa lõigata. Esialgu tegime nii, et tema lõikas ja meie lohistasime need tee äärde hunnikusse, aga hiljem oli see vedamine juba raskendatud. Ja siis mõtlesimegi uue strateegia välja, tema trimmerdas ja mina suunasin puud, et ta võimalikult lähedale saaks. Ja see toimis väga hästi. Umbes tunnikese pärast tulid tema vanemad lõunalt tagasi ja siis mõtlesime, et nemad võiksid saega eest poolt suuremad puud maha võtta, mida võsa lõikuriga nii lihtsalt ei saa. Ja sealt see asi viltu kiskuski. Ma usun, et kui see võsa oleks mulle lihtsalt pähe kukkunud, siis ma olekski peale seda taganenud sealt metsast ja öelnudki, et nii ikka ...