Kirjutamisest
Viimasel ajal olen ma jälle väikest viisi hakanud tegelema kirjutamisega, kuid siiamaani lihtsalt vihikusse sirgeldanud ja selle kirjutamisega mõistsin, et igatsen blogimist, kui kasvõi üks inimene loeb minu mõtteid, siis mu päev on korda läinud (loe: sunnin vennat lugema ja mu päev on korda läinud). Meil on praegu koolis selline kursus nagu loovkirjutamine, sealt ma ka tegelikult enda kirjutamise tahte tagasi sain. Kuigi meil on see neljapäeviti ainsa loenguna ja ma reaalselt sõidangi ainult selle loengu pärast Tartust- Viljandisse, siis õnn, et see on tõesti huvitav aine. Huvitavaks teeb vist kõige rohkem see, et seal polegi mingisugust teooriat ja lihtsalt terve see loeng (3h), me kirjutame ja lihtsalt saab loovuse purgist välja lasta. Esimesel korral me tegime kursusega proovi kolme minutilises kirjutamises, selle idee oli siis see, et me saime õppejõult ühe sõna ja pidime 3 minutit jutti kirjutama, mis meil seostus selle sõnaga. Kriteeriumiks oli ka see, et me ei tohi lugeda ee...