Hanna blogi

Kuidas minul siis läheb? Muhhahaa, nüüd siis tagumine aeg jälle blogima hakata ja Teid uuesti kurssi viia, mida ma siis välja olen mõelnud. Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga tegelikult sain juba eelmine aasta aru, et tagumine aeg oleks ikka uuesti õppima minna, aga kuna polnud seda õiget ala veel leidnud, siis ootasin veel sellega. Kes otsib see leiab ja ma leidsin! Alustasin sügisest  õpinguid Viljandi kultuuriakadeemias, Huvijuht-loovtegevuse õpetaja erialal. Ja ma ei saa aru, kus kivi all ma küll ennem olin, sest see on just see.  Ma olen nüüd täitsa Viljandlane valmis ja mis siin salata, siiamaani on emotsioon sajaga laes. Uskumatu kui palju põnevat peidab endas üks pisikene Viljandi, alustades sellest, kui palju on siin kohvikuid, või kui ägedad on siinsed kaltsukad ja lõpetades kui palju on teha ühes pisikeses linnas nagu Viljandi. Keidiga kohvikus uusi maitse elamusi proovimas. (Tegemist kohvi-banaani smuutiga) Maasikas on teemas Peale selle, et olen ...

Ütleme nii, et ma olen kõige suurem fänn igasuguste laatade peale- silmad lähevad särama nagu jõulutulukesed ja näkku  venib suur laiahambaline naeratus. Kõik mida iga päevaselt poest ei leia või siis ei julge eksprompt oste teha, siis laadad on need imelised kohad, kus saad seda kõike ennem proovida. Nii, et sellist põrsas kotis ostmis tunnet ei tule. Ega ma laatadel midagi muud tavaliselt ei osta kui ikka süüa, sellisest käsitöö ja ehete tuhinast olen ma ammu välja kasvanud, aga heast toidust ei saa kuidagi ennast välja rabeleda. Täna oli siis Tartu toidu- ja veini festival ja kuigi ma ei hulkunud seal terve päeva, siis ära tulin ma küll kohe mitme kotiga:D Esimene huvitav asi mille ma leidsin oli selline limonaadi laadne asi. Kergelt hapendatud piparmündi maitsega mahe kasemahl.  Kui ma poleks seda proovida saanud siis kindlasti poleks ma seda ostnud, sest ma pole kunagi väga suur kasemahla sõber olnud.  Ma tean küll kasemahla kasulikusest, et see sisaldab ra...