Hanna blogi

Teate kui siiber mul on sellest, et iga jumala päev sajab vihma. Mul vaikselt kaob juba see tunne ära, et ma olen Austraalias. Kas ikka olen? Ilm muutub  sama kiiresti nagu Eestis: ükshetk sajab nagu oa-varrest, siis paistab päike, peale seda otsustab ilm, et aitab nüüd on vaja korraliku äikese tormi ja siis kolmas hetk paistab päike ning tuleb isegi vikerkaar tagatipuks välja. Mis aga välja tuli on see, et praegu ongi siin igaaastane wet-season ehk see on täitsa normaalne, et iga päev sajab vihma ja palju äikest ja vähe päikest:D. Palju õnne mulle!!  Ega mul muidu väga vahet poleks, aga töö kannatab selle all ikka päris korralikult, see on see puuviljade korjamine ja no teiseks sellist ilma saan ma Eestis igapäevaselt tunda, nii et kus oled mu kullakallis Austraalia päike? Eelmine nädal sain tööd teha ainult 2 päeva ja sealhulgas eilne töö päev oli ainult 3,5 tundi pikk, sest ilm otsustas jälle nii ära keerata. Aga see eilne torm oli ikka võimas ja ma nautisin seda täie...

Jälle on pikk vahe sisse jäänud ja üritan lünke natukene täita. Jaanuari alguses liitusime jõusaaliga. Saime sellise soodus pakkumise, et 2 kuud 120 taala, kui muidu oleks juba ainuüksi üks kuu läinud maksma 99 taala. Nii otsustasime me kõik kolm enda jalad jõusaali poole sättida- mina, Rain ja Dan. Dan oli siis kolmas seljakotirändur, kes elas meiega samas kohas. Kuid kahjuks ta lahkus juba nädala pärast, aga selle nädalaga saime väga headeks sõpradeks ja inglise keelt saime ka ikka korralikult praktiseerida. Kui ma liitusin siis ma olin ikka jõusaalist nii vaimustuses, sest see oli ju minu esimene korralik jõusaali kogemus. Tartus olles oli see minujaoks liiga kallis lõbu. Eks see esimene kord oli minule ka ikka kõige naljakam tegelikult. Ma tundsin ennast nagu elevant portselani poes. Midagi ma teha ei osanud ja kõik masinad olid minu jaoks nii võõrad, kuid õnneks mu mõlemad kaaslased olid seevastu vanad kalad ja ilusasti koolitati mind ka välja. Kui ma midagi valesti tegin siis s...

Minu blogimine jäi küll kusagile kaugele kaugele eelmisesse aastasse, aga uus aasta on ju selline äge aasta, et kõik hakkavad järsku väga tublideks ja kõik algab uue hooga ja nii ka minu blogimine. Kui esialgu pidime minema NSW-sse ubade maailma, siis kuna meil reaalselt oli nii vähe tööd seal ja mitte midagi sellest uuest kohast ka ei räägitud ja koguaeg lükati infotundi edasi, siis otsustasime sirvida uusi töökuulutusi. Juba samal päeval leidsime ühe korjamise töö, kirjutasin sellele inimesele ja ei läinud kaua aega kui ta juba helistas ja ütles, et töökoht on meie ja oleks hea kui me juba 24ndal oleksime Bundabergis. Tundus väga tore inimene ja ütles, et töö on lihtne. Nii siis saigi meie ilus Laidley elukene läbi 22 Detsembril . Selle ajaga olime sellesse kohta ikka sajaga kiindunud.. ja täitsa kurb oli ära minna. Lahkumise kingituseks kinkisime Jeffile väikesed pudelid eesti alkoholiga. Ta oli ikka nii sillas ja proovis kohe Vana Tallinna ära. Ütles, et ta on ikka väga kurb, e...