Hanna blogi

Otsustasin siis olla see tublike ja blogida natukene. Kuigi minu viimasest blogi postitusest pole isegi nädalat möödas, siis igapäev on olnud tegevust kuhjaga. Kui paar nädalat tagasi kurtsin, et eluke ikka nii igav, siis nüüd on selle vähese ajaga juba nii palju tegevust olnud, et ma ei jõua seda enam varsti meeleski hoida. Sellepärast otsustasingi, et pean kiiremas korras blogima. Aga alustab siis algusest. Ma sain juba nädala alguses teada, et Tom läheb reedel poissmeeste õhtule, mis pidi leidma aset Byron Bays. Ja kuna me vaatasime ikka temaga neid autosi, siis just Gold Coastil oli päris palju valikut sel hetkel. Sealt siis tuligi mõte, et miks mitte minna koos temaga, kuna kuidagi pidi sealt maakolkast ju minema saama ja mis oleks veel erilisem kui kohe ranniku äärde maanduda. Mõeldud tehtud, ajasin siis Rainiga jutud selgeks ja pidime kohtuma Byronis. Neljapäeval tegin majas siis suurpuhastust, sest õhtul kell kuus oli oodata perenaise inspektsiooni. Ta rääkis terve selle aj...

Kui esmaspäeval saime harvesteri tööga ühele poole, tegime pisikese olemise aias. Kõik peale minu olid väga õnnelikud, et see ühele poole sai ja juubeldasid õnnes ikka korralikult. Mina olin õnnelik ainult sellepärast, et sain tasuta süüa ja juua:D Meil oli kahte sorti lihapalle ja juustu ning hulgaliselt alkoholi. Kui meie ühiskonnas on pidev jutt, et eestlased on joodik rahvas ja muud väga peale peo ja pralle pole, siis tulge siia, siin on isegi suurem jooma paradiis. Iga õhtu peale tööd meestel õlled käes ja väga tähtsal kohal on ka loomulikult vein. Ainult siidreid on siin vähe, võinoh sorte on, aga enamus on ikkagi õuna omad. Ja huvitav on ka see, et siin on kõik keeratava korgiga joogid. Kui mulle esimest korda kinnine siidri pudel anti, siis minu esimene mõte oli, et mis mõttega te mulle selle kinnise annate, ma ju ei oska hammaste, tulemasina, laua või sõrmusega seda lahti koukida nagu mõnel on see kombeks. Ja siis ma vaatasin seda kinnist pudelit suht nõutult. Õnneks mulle ...

Ma istun juba tunnike teadmisega, et täna on viimane päev seda töökest. Jah kotid said otsa ja vili sai samuti põllupealt otsa, nii et finito. Peas käib ainult üks küsimus, et mis siis nüüd edasi?? Ma teadsin, et varsti-varsti on töö läbi, aga ometigi tuli see pisikese shokina, sest olgem ausad sellise lebo eluga harjub kiiresti ära, kus palka saad ainult suht istumise eest, elamine tasuta, raha raisata ei saa, sest elad kusagil maakolkas ja õhtuti ei pea isegi süüa tegema. Ja kuigi vahel ma hädaldasin, et ainult üks passimine, siis tegelikult vedas mul ikka koha ja inimestega väga.. Ja nõme on mõelda, et nüüd tuttavast keskkonnast visatakse mind välja ja peab jälle otsast peale alustama. Ja seni kuni mul pole autot ei saa ma väga enda tuleviku kujundada. Jah tänase õhtuga olen ma töötu ja täiesti jala rändur. Päris päeva pealt mind välja ei visata. Saan vähemalt kolmapäevani siin olla. Aga jah nüüd minu prioriteet nr 1 on leida auto. Ja Tomiga sai räägitud, et ta aitab mind auto ostu...