Hanna blogi

Kui eelmine nädal sai ikka korralikult tööd rabatud, siis see nädal on olnud täielik vastand,   sest esmaspäeval otsustas ilus ilm ära sõita ja tagasi pole ta kahjuks veel tulnud. Öösel välgutab-müristab ja vihma sajab ikka nii kõvasti, et magada normaalselt ei saa. Ärkasin üks öö ülesse mõttega, et nüüd küll lammutab veel vihm mu maja ära, sest oi kuidas laamendas ja lärmas. Päevad on aga kuivad kuid tuulised ja Austraalia mõistes on olnud ikka väga külm ja tuuline nädal, selline Eesti laadne suvi. Ja kui ikka tööd korralikult teha ei saa siis on kokkuvõttes ikka täitsa masendav ja igav nädal olnud. See on ka põhjus, miks ma pole enda blogi täiendanud. Sest mis ma kirjutan siia juttu a'la stiilis, kuidas ma igavusest päevad läbi sõin ja sõin. Reaalselt sõingi kõik söödava kraami ära ja nüüd siis ainult selline mitte söödav alles, nagu makaroonid ja kartulid, mida päris kolm korda päevas süüa ei taha:D Või kuidas ma laenutasin perenaise filmi riiulist filme, kuid kogemata valisin m...

Täna on juba 7-mes tööpäev ja see tähendab, et homme on palgapäev, woopwoop. Rehkenduste kohaselt saan päris korraliku summa, mis on ikka nädala kohta väga hea teenistus, nagu Kärt ütles minu kohta tabavalt enda musta huumorit kasutades, et: rich bitch:D Eks päevad on ka tegelikult pikad olnud, enamasti 14 tunnised tööpäevad, sest see on selline hooajaline töö, millega tahetakse kiiresti lõpujoonele saada ja kui ilm on hea, siis tööpäevad on pikad kaa. Sain teada, et ühte kotti läheb 250 tonni vilja ja kotte peaks tulema kokku 17. Praegu oleme 6-nda koti juures. Suurem osa müüdakse maha, osa jääb aga endale. Viljakotid peavad olema kindla joone järgi ja sirged, et neid oleks lihtne transportida. Minu tööd kiidetakse sajaga, koguaeg tuletatakse meelde, et ma teen imelist tööd. Harjumatu on nii palju kiita saada. Ma saan väga hästi läbi siinse peretütre Dimatiga, ta rääkis, et iga aasta on kotid väga kõverad olnud ja tehtud väga lohakat tööd ja et mina pidin sellekohaselt ikka väga...

Lugupeetud ja austatud kohalikud ja immigrantsed Austraalia kärbsed! Kirjutan Teile, sest kusagile mujale ma lihtsalt enda murega pöörduda enam ei oska. Selleks probleemiks on siis üleliigne häirimine. Ma üritasin kõigest jõust olla Teiega tolerantne, mitte Teist välja teha  ja mida Teie tegite?? Hakkasite mind 3 korda rohkem häirima. Ja tõite veel tagavarust paarkümmend kärbest juurde, et minu taluvuspiire testida. Ja praeguse hetkega on minu kannatus katkenud. Piir ületatud, finito!! Ma tean, et tahate elada, aga kas te peate seda siis TÕESTI minu näos tegema?? Okei ma aksepteeriks 3-4 Teie laadset olendit, aga kas Te ei arva, et 30-40 inimese peale natukene ülekohtune ja ebaõiglane ei ole??? See pole normaalne, et ma ei saa normaalselt isegi hingata, vaid õhu asemel hingan ma paar kärbest sisse. Ütlete selle peale, et hingake ometi suu kaudu, aga vot ei saa, nii pea kui ma suu lahti teen neelan ma mõne kärbse alla . Isegi haigutada normaalselt ei saa.. Vähe sellest, roni...

Reedel tuli perenaine Lynn mulle Narrabrisse järgi. Urmas viis mind kõikide minu kodinatega Narrabrisse, mida oli ikka tõsiselt palju. Ostsin linnas raske südamega endale saapad, need steel capsiga. Ja miks raske südamega? Sest need tõpranäod maksid 190 daala. Siin saab juba 20 daalaga ilusad sandaalid kätte, siis mõistate, et need olid ikka päris kallid. Aga samas ma tean, et kui tahad kusagil farmis töötada, siis nad nõuavad neid saapaid, ilma tööle ei saa. Ja nooh tegelikult olid need päris nummid ning täitsa masendav oli mõelda, et ma hakkan neid hullult retsima:D Lynn siis küsis minu käest, et kas mul saapad on olemas mina uhkelt jaaa, kas päiksekreem olemas, mina jaaa. Ning siis loetleb hunniku asju mida mul polnud. Mitu paari töö pükse, 3-4 töö särki, sellised puuvillased kaboikad mida ma vihkan triikida ja mida ilmselgelt mu garderoobis ei ole:D, siis müts ja 5 liitrine joogianum, mis hoiab jahedat, kui ma need kõik asjad olin ära ostnud, liitnud jalanõud ja nädala toidukraami...

Peaks mainima, et ma olen päris hästi kohanenud selle Austraalia eluga ja enam seda Eesti külmust ei suuda isegi ette kujutada. Üleeile oli esimest korda äikest ja sadas vihma. Päeval oli harjumatult jahe, 20ne kraadi ringi ja minujaoks oli see mega külm, nii et teie kliimas oleks ma juba otsad andnud vast:D Kuidas ma üldse Eesti kliimaga ellu jäin on parem küsimus. Aeg läheb tegelikult ka päris kiiresti, eriti kui on kindel graafik olemas. Mina olen igapäev ärganud 6.40. See on eriti hea juba sellepärast, et kui hommikust söön saan samal ajal vãikese fb tiiru teha ja rääkida paar sõna juttu, ennem kui Eesti inimesed magama lähevad:D  Rääkida saan nii palju kui mu kidur levike lubab. Aga jah, ainuke koht, kus mul levi on mingil määral, on just söögilauas, selleks peab telefon kindla kalde all olema ja siis punnitab lausa 1-2pulka välja. Ma olen selle nädalaga ilusasti välja töödelnud ja lihvinud täislikuks, nii et ma oskan selle levi koha kohe ülesse otsida. See kuidas ma selle...

Põhjus, miks pole enam bloginud on see, et mul pole ÜHTEGI levi pulka ja kui ei ole pulki pole ka netti. Nii, et kõik Teie olge ikka väga-väga-väga õnnelikud enda neti võimaluste üle, mis on Eestis veel nii odav ja hea. Kôige naljakam oli see, et just 7.nda hommikul laadisin 40 daala eest enda telefoni ja nüüd on mul 3.5 giga netti. Ja kas sellest on kasu? Eiii:D Aga jah, kui ikka Sydneyst välja saad, siis tuleb see ehtne Austraalia tunne peale-ehk levi puudumine:D Kolmapäeval jõudsime sellisesse kohta nagu Narrabri. Urmase maakler oli leidnud talle töö ühes farmis. Jah, meil on täitsa enda maaklerid/agendid, hüüa neid kuidas tahad. Põhimõtteliselt on nii, et kui leiad mingi tööpakkumise ja kirjutad sinna, siis sulle vastavad maaklerid, kes sokutavad sind tööle. Nemad teevad ise lepingud ja alati kui mingi probleem saab nende poole pöörduda ja kui tahad uut tööd helistad oma agendile ja küsid nende käest uut tööd. Ja nemad saavad iga inimese pealt, kelle nad tööle sokutavad 2-3 da...

Viimased kolm päeva oleme me mänginud tõelisi turiste ja loomulikult nautinud täiel määral kevadet, mis on loomulikult meile nagu suvi, praegu on meil kindlast üle 35 kraadi. Üleeile sõitsime linnast välja, Sydneyst umbes 90 km kaugusel asub Blue Mountains. See on siis kohalik mägestik ja tõeline turisti magnet, kõik kõndisid enda selfie-stickidega ringi, mis on siin-mail ikka päris populaarsed. Ma juba esitasin oma tellimuse ka sisse, sest kuidas ma saan mängida turisti, kui mul pole selfie-sticki, tahan kaaa:D Muidu see koht ise on küll tasuta, kuid juba tund aega parkimist maksab seal 4 dollarit, nii et mõelge millist raha sealt aasta ringselt riigile jookseb. Me tegime kaks korda parkimis alale tiiru, et lõpuks löögile üldse saada See vaade oli ikka i-me-li-ne ja ausalt see, mis ma jäädvustasin ei jäänud nii efektne kui seda näha oma silmaga. Minu emotsioonid olid ikka koguaeg laes ja kriiskasin ja kepslesin ringi. Loomulikult ka see suvine ilm tegi oma töö. Siinsed puud ja loo...