Hanna blogi

Kui ma eile postitust lõpetasin kirjutasin ma lõppu, et üritan veel paar tundi magada. Sellest paarist tunnist kujunes aga hoopis 6-7 tunnine täis-Eestlaslik uni. See tähendab, et kui Teie magasite , magasin ka mina. Nii, et sellest ajavahest ma kahjuks lahti veel niipea ei saa:/. Sellepärast tunduski tänane päev nii kiiresti minev, sest kui sa ikka ärkad kohaliku aja järgi kell 2 päeval, ei saagi seda valget aega väga palju olla. Täna oli rohkem selline turisti päev, tutvusime linnaga ja käisime Sydney Ooperi maja vaatamas ja jalutasime kohalikus pargis. Reaalselt ma olin kõigest nii vaimustunud, nii, et teistele võisin ma küll tunduda suht hullumeelse turistina. Näiteks kui ma palmi nägin oli minu reaktsioon umbes selline: TÄITSA LÕPP, KESET TAVALIST TÄNAVAT PALM, JA EKSOLE MEIL ON AINULT KUUSED- KASED :D. Japp hea, et ma kriiskasin Eesti keeles ja keegi aru ei saanud. Tänava pildis on Sydneys enamus rahvast asiaate. Nagu tõsiselt kõik kohad on neid täis. Ja minuarvates on nad kõi...

Siin ma siis olen. Kell on ikka veel väga vähe ja Hanna on nagu turbojänes.. võinoh vähemalt selle koha pealt, et und ei ole. Ja kuidas üldse saab olla, kui ma läksin kohaliku aja järgi 17.00 magama, siis ilmselgelt 02.00 olid silmad plõksti lahti ja põrnitsesin pahaselt nari lage. Aga miks ma nii vara magama läksin? Vot sellepärast, et viimase lennu peal ei saanud ma grammigi magada, noo tee mis tahad, und ei tulnud. Eks ma olin kahe inimese vahele kokku pressitud ka nagu sidruni viil ja proovi siis magada. Kui Singapuri sõitsime olin ma ääres ja uni tuli kohe, aga see selleks. Kohale jõudsime ilusasti ilma ühegi tõrketa, kui pagasit ootasime, tuli küll korraks närv sisse, sest nii palju pagaseid ja meie omi ei olnud. Aga õnneks lõpuks tuli ja kõik asjad olid terved, isegi üllatavalt terved, näiteks shokolaadi tahvlidki polnud ära murdunud:D Nüüd tagant järgi mõeldes, oleks pidanud ainult pisikese seljakotiga tulema... Nii raske oli ikka neid suuri kompse vedada. Liikusime lennujaa...

Nüüd pole ammu bloginud, kuna tõesti, viimane kuu on lihtsalt läinud nagu 1-2 sekundit. September algas paari nädalaga soomes. Nimelt sain natukene seal tööd teha. Töö ise oli lihtne, kahju ainult, et tegemist oli tüki tööga. Mõtlesin küll kõva raha kokku kraapida ja päevad- ööd tööd rabada, nagu Eestlastel kombeks, aga kuna nii palju tööd ei olnud, siis 8-9 tundi sai päevas ainult tööd teha ja nädalavahetused olid vabad. Minu töö oli pakkida komme ja kypsiseid nii nagu ette oli nähtud. Tihti pidi ise tegema kaste ja sahtleid valmis, kuhu siis sisse pidi panema teatuid tooteid. Selline lao töö, kindad käes, raadios tümm käis ja 8-9 tundi läks mega kiirusega. Sest kui tegevust on,  siis ikka ju aeg lendab. Sellesmõttes mulle see töö nii meeldis, kuna sai natukene füüsilist tö...