Hanna blogi

Kirjutan, et detailid oleks kirjas. Räägin siis sellest, kuidas üle päeva sai minust sant ja endiselt väga õnnelik õnnetus. Ma tegelikult pidin maale minema alles pühapäeva hommikul, aga ma sain töölt laupäeva vabaks. Ja loomulikult pani Kristjan kõik tööle. Ma tegelikult pidin kuuri värvima, aga kuna ta arvestas, et ma teen seda pühapäeval, siis laupäeval aitasin võsa lõigata. Esialgu tegime nii, et tema lõikas ja meie lohistasime need tee äärde hunnikusse, aga hiljem oli see vedamine juba raskendatud. Ja siis mõtlesimegi uue strateegia välja, tema trimmerdas ja mina suunasin puud, et ta võimalikult lähedale saaks. Ja see toimis väga hästi. Umbes tunnikese pärast tulid tema vanemad lõunalt tagasi ja siis mõtlesime, et nemad võiksid saega eest poolt suuremad puud maha võtta, mida võsa lõikuriga nii lihtsalt ei saa. Ja sealt see asi viltu kiskuski. Ma usun, et kui see võsa oleks mulle lihtsalt pähe kukkunud, siis ma olekski peale seda taganenud sealt metsast ja öelnudki, et nii ikka ...

Viimasel ajal on aina rohkem neid inimesi, kes tahavad pulmad vaikselt ära pidada. Ennem ma ei saanud aru, et miks, sest noo mõtle kui hea oleks pulma külalisena minna ja olin natukene lausa solvunud, et kõik nii koonerdajad on. Ja siis kui endal see päevake kätte jõudis, et midagi korraldama hakata, sain ma järsku aru, miks on vaikselt registreerimine hea valik. Ja nii sai ka minust see koonerdaja. Sest pulmad võivad olla väga kallid. Ja isegi kui alguses mõtled, et ah ainult lähedased, siis hakates neid kokku lööma, tuleb ikka keskmiselt mingi 30-40 inimest paberile kirja. Loomulikult on ka võimalus säästu pulmad teha, nagu meie oma lõpuks välja nägi, aga see on tõesti valikuline, sest osad inimesed tõesti kardavad, et pärast nad jäävad kahetsema ja et kord elus võiks ikka selle korralikult ette võtta ja sinna alla ka korralikult raha matta. Ja loomulikult aga palun, kui on soovi ja võimalusi, aga ausalt öeldes võib ka säästupulm tulla väga hea. Meie väike pulm( 17 inimest) ei j...

Kõik lähedasemad inimesed, kes on kursis, et enamjaolt vabaaeg läheb korteri remontimise tähe all, siis see postitus on eelkõige Teile. Mul on heameel, et elate kaasa ja tavaliselt esimene küsimus ongi, et noo kui kaugel siis korteriga on. Enamjaolt alati sama vastus, et ikka on veel teha. Ja kui küsitakse soolaleivale tulekut, siis löön käega, et see on vist küll 7 aasta tagune suurprojekt. Aga eile kodus vabapäeva nautides taipasin et 80% on tegelikult valnis ja kodutunne on juba täitsa olemas. 20% on siis kindlasti puudu vannitoa arvelt ja sellega see aasta valmis ei saa. Aga see isegi ei mornenda väga, sest arvestades asjaolu, et oleme 4 kuud täieliku aeglase remondi sees elada suutnud, siis 20% täiusest on suht köki-möki. Ehk tegelikult peab olema ikka raudsed närvid ja tuleb välja, et mul on, vähemalt midagi on veel neist alles.. Tänane postitus aga räägib asjast mis on juba valmis ja selleks on köök!! Köögi tellisime Arens A-st, kuna mu isa on seal firmas köögimööbl...

Viimasel ajal olen ma jälle väikest viisi hakanud tegelema kirjutamisega, kuid siiamaani lihtsalt vihikusse sirgeldanud ja selle kirjutamisega mõistsin, et igatsen blogimist, kui kasvõi üks inimene loeb minu mõtteid, siis mu päev on korda läinud (loe: sunnin vennat lugema ja mu päev on korda läinud). Meil on praegu koolis selline kursus nagu loovkirjutamine, sealt ma ka tegelikult enda kirjutamise tahte tagasi sain. Kuigi meil on see neljapäeviti ainsa loenguna ja ma reaalselt sõidangi ainult selle loengu pärast Tartust- Viljandisse, siis õnn, et see on tõesti huvitav aine. Huvitavaks teeb vist kõige rohkem see, et seal polegi mingisugust teooriat ja lihtsalt terve see loeng (3h), me kirjutame ja lihtsalt saab loovuse purgist välja lasta. Esimesel korral me tegime kursusega proovi kolme minutilises kirjutamises, selle idee oli siis see, et me saime õppejõult ühe sõna ja pidime 3 minutit jutti kirjutama, mis meil seostus selle sõnaga. Kriteeriumiks oli ka see, et me ei tohi lugeda ee...

Kuidas minul siis läheb? Muhhahaa, nüüd siis tagumine aeg jälle blogima hakata ja Teid uuesti kurssi viia, mida ma siis välja olen mõelnud. Mõtlesin, mis ma mõtlesin, aga tegelikult sain juba eelmine aasta aru, et tagumine aeg oleks ikka uuesti õppima minna, aga kuna polnud seda õiget ala veel leidnud, siis ootasin veel sellega. Kes otsib see leiab ja ma leidsin! Alustasin sügisest  õpinguid Viljandi kultuuriakadeemias, Huvijuht-loovtegevuse õpetaja erialal. Ja ma ei saa aru, kus kivi all ma küll ennem olin, sest see on just see.  Ma olen nüüd täitsa Viljandlane valmis ja mis siin salata, siiamaani on emotsioon sajaga laes. Uskumatu kui palju põnevat peidab endas üks pisikene Viljandi, alustades sellest, kui palju on siin kohvikuid, või kui ägedad on siinsed kaltsukad ja lõpetades kui palju on teha ühes pisikeses linnas nagu Viljandi. Keidiga kohvikus uusi maitse elamusi proovimas. (Tegemist kohvi-banaani smuutiga) Maasikas on teemas Peale selle, et olen ...

Ütleme nii, et ma olen kõige suurem fänn igasuguste laatade peale- silmad lähevad särama nagu jõulutulukesed ja näkku  venib suur laiahambaline naeratus. Kõik mida iga päevaselt poest ei leia või siis ei julge eksprompt oste teha, siis laadad on need imelised kohad, kus saad seda kõike ennem proovida. Nii, et sellist põrsas kotis ostmis tunnet ei tule. Ega ma laatadel midagi muud tavaliselt ei osta kui ikka süüa, sellisest käsitöö ja ehete tuhinast olen ma ammu välja kasvanud, aga heast toidust ei saa kuidagi ennast välja rabeleda. Täna oli siis Tartu toidu- ja veini festival ja kuigi ma ei hulkunud seal terve päeva, siis ära tulin ma küll kohe mitme kotiga:D Esimene huvitav asi mille ma leidsin oli selline limonaadi laadne asi. Kergelt hapendatud piparmündi maitsega mahe kasemahl.  Kui ma poleks seda proovida saanud siis kindlasti poleks ma seda ostnud, sest ma pole kunagi väga suur kasemahla sõber olnud.  Ma tean küll kasemahla kasulikusest, et see sisaldab ra...